Töötaja vastutus

Uus töölepingu seadus lubab tööandjal kohaldada töötaja suhtes asjaoludest sõltuvalt järgmisi vastutuse viise:

 

 > leppetrahv (§ 22, 26 ja 77)

 > töötasu alandamine (§ 73)

 > kahju hüvitamine (§ 74)

 > varalise vastutuse kokkulepe (§ 75)

 > vastutus kolmandate isikute ees (§ 76).

 

Leppetrahvis võivad töötaja ja tööandja kokku leppida kolmeks juhtumiks:

 > koos saladuse hoidmise kohustusega —  töötaja peab saladuses hoidma tööandja tootmis- ja ärisaladust nii töösuhte ajal kui pärast töösuhte lõppemist. Pärast tööuhte löppemist säilib kohustus põhjendatud ulatuses.

 > koos konkurentsipiirangu kokkuleppega —  selles määratakse kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi kohaldatakse, samuti leppetrahvi suurus.

 > tööle mitteilmumine või töölt lahkumine —  leppetrahvi saab kohaldada, kui töölepingu sõlminud töötaja ei asu tööle vöi lahkub töölt löplikult, eirates etteteatamistähtaega.

 

Tööandja saab  leppetrahvi nõuda vaid juhul, kui  teavitab sellest  töötajat viivitamata pärast kohustuse   rikkumise  avastamist.  Leppetrahvi  tasumise kohustus  langeb  ära,  kui  saladuse hoidmise kohustuse vöi konkurentsipiirangu kokkulepe vöi tööleping on kehtetu.

 

Töötasu alandamine reguleerib töö tasustamist praagi korral (nt valesti koostatud projekt jne). Tööandja võib töötasu alandada juhul, kui:

 > töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset ning mõistlikku juhist tööülesannete täitmiseks;

 > tööandja kasutab alandamise õigust viivitamata pärast mittenöuetekohase töö vastuvõtmist, teatades sellest töötajale;

 > töötaja annab nõusoleku kinnipidamiseks töötasust.

 

Töötasu alandamisel ei saa töötajale maksta brutosummana vähem töötasu üleriigilisest alam-määrast. Kui töötajal on ülalpeetavaid, peab töötajale makstav töötasu suurenema 30% töötasu alammäärast iga ülalpeetava kohta. Kui töötaja rikkumise heastab, tuleb selle võrra vähendada töötasu alandamist.

 

Näide: Töötaja, kelle töötasu on 10 000 kr kuus, tekitas praaki tootes kahju summas 12 000 kr. Kui töötasu üleriigiline alammäär on 5000 kr kuus, saab tööandja ilma ülalpeetavateta töötaja töötasu alandada kuni 5000 kroonini kuus, ühe ülalpeetavaga töötajal 6500 kroonini, kahe ülalpeetavaga töötajal 8000 kroonini ning kolme ülalpeetavaga töötajal 9500 kroonini.

 

Kahju hüvitamine. Töötaja vastutab üldjuhul ainult süü olemasolul. Kui töötaja oma süüd tunnistab ja on nõus kahju hüvitama, vöib ta anda nõusoleku kinnipidamiseks töötasust. Kui töötaja süüd ei tunnista, peab tööandja pöörduma töövaidlusorganisse.

 

Vastutuse ulatus:

 > tahtluse korral näeb seadus ette vastutuse kogu kahju (sh saamata jäänud tulu) eest.
 > hooletuse puhul vastutab tootaja kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, töötamise kestust, senist käitumist, töötasu, tööandja võimalusi kahjude vältimiseks vöi kindlustamiseks.

 > töötaja omavolilise töölt lahkumise korral on tööandjal õigus nõuda hüvitist töötaja 1 kuu keskmise töötasu ulatuses, kui ei tehta tasaarvestust. Nöue tuleb esitada 20 tööpäeva jooksul.

 

Varalise vastutuse kokkulepe kehtib juhul, kui:

 > see on sõlmitud kirjalikult;

 > see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;

 > töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal vöi kindlaksmääratud töötajate ringil (ei saa kohaldada nt kaupluse müügisaalis jms);

 > on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;

 > tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

 

Varalise vastutuse kokkuleppe alusel saab tööandja nõuda kahju hüvitamist ainult töötajale makstud hüvitise ulatuses (töötaja töötasu vähendada ei tohi).

 

Vastutus  kolmandate  isikute  ees.  Kui  töötaja  on  tööülesannete  täitmisel  tekitanud  kahju kolmandale isikule:

 > peab tööandja esmalt ise kandma kahju ja kohtukulud;

 > tööandja võib töötajalt nõuda kahju hüvitamist TLS § 74 lg 2 alusel (hooletus);

 > kui tööandja kohustus kahju hüvitada on välistatud vöi piiratud, kehtib see ka töötaja suhtes (va tahtluse korral);

 > tööandja maksejöuetuse korral vöib kolmas isik esitada nõude otse töötaja vastu.

 

Kahjunõuded aeguvad 12 kuu jooksul arvates kahjust ja selle tekitajast teadasaamisest. Kui kahju tekitajat ei ole kolme aasta jooksul välja selgitatud, ei ole võimalik kahjunõuet esitada.

 

Tasaarvestamine. Tööandjal on lubatud ilma töötaja nõusolekuta töötasust kinni pidada:

 > tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest;

 > tagastamisele kuuluva ettemakse;

 > muid seadustes ettenähtud summasid (nt elatisraha).

 

Muudel juhtudel peab tööandja saama töötajalt kirjaliku nõusoleku (nt e-kiri). Üldjuhul tuleb töötaja nõusolek tasaarvestamiseks saada igaks juhtumiks eraldi. Nõusoleku mittesaamisel vöib tööandja pöörduda töövaidlusorgani poole.

 

Igakordset nõusolekut ei ole vaja limiiti ületavate kütuse- vöi telefoniarvete tasaarvestamiseks. Nendel juhtudel võib võtta töötajalt ühekordse nõusoleku (nt töölepingu sõlmimisel).

 

Tasaarvestamisel tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatud piirangutest (vt selgitust töötasu alandamise kohta).

 

September 2009