Töölepingu sõlmimine 

Uus seadus ei kohusta sõlmima uusi töölepinguid. Kehtetuks muutuvad töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks ebasoodsamad kui seaduses sätestatu. Kehtima jäävad tingimused, mis on soodsamad seaduses sätestatust.

 

Töölepingu sõlmimisele peavad eelnema lepingueelsed läbirääkimised, kus:

•  töölesoovija ja tööandja peavad arvestama üksteise huvidega;

•  tööandja ei tohi töölesoovijalt nõuda töösse mittepuutuvaid eraelulisi jms andmeid;

•  läbirääkimisi ei tohi pidada või katkestada pahauskselt.

 

Tööleping tuleb sõlmida kirjalikult (§ 4) (allkirjastatult). Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja  nõustub  tööle asuma suulise kokkuleppe alusel. Suulise töölepingu kestus ei tohi ületada 2 nädalat. Vaidluse  korral, kas ja millistel tingimustel tööleping sõlmiti, kannab riski tööandja.

 

Tööandja on kohustatud teavitama töötajat töötingimustest (§ 5). Tööandja peab töötajale kirjalikult (allkirjastatult) esitama vähemalt järgmised andmed:

•  tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht;

•  töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;

•  tööülesannete kirjeldus;

•  ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg – nt õigus soodustingimustel vanaduspensionile);

•  töötasu, selle arvutamise viis, maksmise kord ja palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed;

•  muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;

•  tööaeg;

•  töö tegemise koht (eeldatakse, et see lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega);

•  puhkuse kestus;

•  viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad;

•  tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;

•  viide kollektiivlepingule (kui seda ettevõttes kohaldatakse).

 

Seadus (§ 6) võimaldab kokku leppida eritingimuste kohaldamises. Sellisel juhul peab tööandja esitama töötajale kirjalikult järgmised andmed:

•   katseaja kestus või selle mittekohaldamine;

•   tähtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjus;

•   konkurentsipiirangu kokkuleppe ja/või saladuse hoidmise kohustuse sisu;

•   töötamine kaugtööna või renditööna;

•   summeeritud tööajakava teatavaks tegemise tingimused;

•   tööülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamise kokkuleppe sisu;

•   välisriigis töötamine (kauem kui 1 kuu).

 

Töötingimused tuleb töötajale esitada töölepingus (või muus kirjalikus dokumendis) enne, kui töötaja asub tööle. Tööleping võib sisaldada vaid lühisõnalist kokkulepet, millest nähtub poolte tahe asuda töösuhtesse ning viidet dokumendile, kus kirjas töötingimused.


Näiteks võivad pooled leppida töösuhte alustamises kokku telefoni teel – sisuliselt sõlmitakse tööleping. Nüüd  peab tööandja 2 nädala jooksul kirja panema kokkulepitud töötingimused ja esitama või saatma allkirjastatult  töötajale. Kui tööandja ei esita töölepingu andmeid, peab töötaja viivitamata neid tööandjalt nõudma, nt kirja või e-kirja teel. Seejärel on tööandjal oma kohustuse täitmiseks 2 nädalat aega.

 

Kui tööandjalt andmeid ei saa, tuleb pöörduda Tööinspektsiooni. Tööinspektsioonil on õigus teha tööandjale ettekirjutus ning karistada teda kuni 20 000 kroonise rahatrahviga.

 

Töölepingu muutmine (§ 5 lg 4 ja § 12). Tööandja nimi, asu- või tegevuskoht on töölepingu andmed, mille muutmiseks kokkulepet vaja ei ole.

 

Ainult kokkuleppel saab muuta töötaja töötingimusi puudutavaid andmeid. NB! Töötajate jaoks on äärmiselt  soovitav sõlmida kõik kokkulepped vähemalt e-kirja või faksi teel, kuna suulist kokkulepet tõendada on väga raske.

Tööandja peab muudatused kirjalikult fikseerima ja esitama töötajale hiljemalt 1 kuu jooksul muudatuste tegemisest.

 

Kui tööandja ei ole töötajale andmeid esitanud või esitab töötingimuste või nende muutmise kohta andmed, milles kokku ei lepitud, või kohaldab tingimusi, milles ei ole kokku lepitud, on töötajal õigus:

•    nõuda andmete viimist kooskõlla kokkulepituga;

•    nõuda kokkuleppele vastavaid töötingimusi;

•    keelduda töö tegemisest valesti esitatud andmete järgi;

•    öelda tööleping üles ja nõuda hüvitist 3 kuu keskmise töötasu ulatuses(§100 lg4).

 

Töölepingu  tähtaeg.  Seadus  (§  9)  eeldab,  et  tööleping  sõlmitakse  tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks juhul, kui:

•   seda õigustavad töö tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused – eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö;

•   tööleping sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks.

 

Tähtajalise töölepingu järjestikku sõlmimine ja pikendamine on piiratud (§ 10). Tööandja ei saa tähtajalist töölepingut lõpetada majanduslikul põhjusel (v.a. pankroti korral).

 

Kui tööandja ütleb tähtajalise töölepingu üles majanduslikul põhjusel, maksab ta töötajale hüvitisena töötasu, mida töötajal oli õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni (§ 100 lg 3).

 

September 2009