Puhkuse inventuur, mis see on ja miks seda vaja on?


Lähenev aasta lõpp toob endaga muuhulgas kaasa igasuguste kokkuvõtete, aruannete ja inventuuride tegemise. "Inventuur", mida tööandjal tasuks teha, puudutab töötajate puhkuseid. Sellist kohustust seadus ette ei näe, kuid selle tegemine on mõistlik ja ka vajalik. Praktikas esineb endiselt sageli olukordi, kus pikaajalise töösuhte korral ei ole pooltel täpselt teada, millise aasta puhkuse on töötaja puhanud ja millise aasta eest on puhkusepäevi veel saada. Selline probleem kerkib esile eriti just töölepingu lõpetamise korral. 

Puhkuse inventuur kalendriaasta lõpus on kasulik mõlemale lepingu poolele. Inventuuri tulemusena saab tööandja teada, kas töötaja on jooksva aasta puhkuse aasta lõpuks välja teeninud või sai töötaja puhkust ette. Kui töötaja sai puhkust ette, tuleb vastav korrektuur teha järgmise aasta puhkuste ajakavas. See tähendab, et 2014. aasta eest saadavast puhkusest arvestatakse maha 2013. aastal ette saadud puhkus. 

Mõned näited, mis võib selguda inventuuri tulemusena:
·         Töötaja võttis 2013. aasta suvel ette pikema reisi Lõuna-Ameerikasse ning tema puhkuse kestvus oli kokku 32 kalendripäeva. Kuna töötajal oli puhkust ette nähtud 28 kalendripäeva, andis tööandja töötajale võimaluse kasutada 4 puhkuse päeva 2014. aasta puhkuse arvelt. Seega, kui tööandja teeb 2014. aastal puhkuste ajakava, tuleks tööandjal töötaja puhkuse ajakavasse märkida 24 kalendripäeva (28-4 päeva). 
 
·         Töötaja asus tööle 2013. aasta aprillis ja poolte kokkuleppel võimaldas tööandja töötajal puhata augustis 28 kalendripäeva ehk kogu kalendriaasta eest saadava puhkuse. Kuna töötaja 2013. aastal ei olnud välja teeninud kogu puhkust (28 kp), siis on töötaja saanud puhkust ette, mille osas tuleb tööandjal sarnaselt eelnevale näitele teha 2014. aasta puhkuste ajakavas tasaarvestus. 
 

·         Töötaja pidi 2013. aastal viibima puhkusel 28 kalendripäeva kuid ootamatute ilmastikuolude tõttu jäi välisreis ära ning töötaja kasutas vaid pool puhkusest. Pooled leppisid kokku, et 2014. aastal püüab töötaja uuesti välisreisile minna kasutades selleks pikemat puhkust. Seega tuleb tööandjal 2014. aasta puhkuse ajakavasse märkida 2014. aasta puhkus 28 kalendripäeva, mille lisandub 14 kalendripäeva 2013. aasta kasutamata puhkusest.

Viidatud näidetest lähtuvalt saab tööandja juba aegsasti planeerida oma 2014. aasta tegevust (kui see on nii varakult võimalik) lähtudes töötajate puhkuste päevade arvust.  

Inventuuri tulemusena võib selguda, et töötajal on 2012. aastast jäänud mõni puhkusepäev kasutamata. Kuna 2012. aasta puhkus aegub 01.01.2014, on tööandjal mõistlik töötajat aegsasti sellisest asjaolust teavitada. Sellise teavitusega täidab tööandja ilmselgelt ka oma lojaalsuskohustust töötaja suhtes. Poolte kokkuleppel saab töötaja aeguma hakkavad puhkuse päevad ära kasutada näiteks detsembrikuu jooksul, mh pikendada jõulupuhkust või minna aastalõpu suusareisile vms. Kuna tööandja võib alati kohaldada töötaja suhtes seadusest soodsamat tingimust, ei ole välistatud olukord, kus tööandja lubab aeguvad puhkuse päevad kasutada näiteks 2014. aasta alguses. Selline kokkulepe tasub kindlasti vormistada kirjalikult. 

Inventuuri kokkuvõtet oleks mõistlik tutvustada ka töötajatele, kes vastavalt oma saada olevatele puhkuse päevade arvule, saavad aegsasti hakata mõtlema selle peale, millal oma puhkust kasutada. Ehk kui tööandjal on aasta esimese kvartali jooksul kohustus koostada puhkuste ajakava, saavad töötajad avaldada oma soovi puhkuste kasutamise aja kohta, teades juba eelnevalt saada olevate puhkuse päevade arvu.

Tulemus on oluline ka raamatupidamislike arvestuste seisukohalt, ehk et millise reserviga tuleb tööandjal järgneval aastal arvestada puhkusetasu väljamaksmise osas.




Autor: Katrin Sarap, advokaadibüroo Maqs Law Firm advokaat

Allikas: Advokaadibüroo MAQS Law Firm