Puhkuse inventuur, mis see on ja miks seda vaja on?
Lähenev aasta lõpp toob endaga muuhulgas kaasa igasuguste
kokkuvõtete, aruannete ja inventuuride tegemise. "Inventuur", mida
tööandjal tasuks teha, puudutab töötajate puhkuseid. Sellist kohustust seadus
ette ei näe, kuid selle tegemine on mõistlik ja ka vajalik. Praktikas esineb
endiselt sageli olukordi, kus pikaajalise töösuhte korral ei ole pooltel
täpselt teada, millise aasta puhkuse on töötaja puhanud ja millise aasta eest
on puhkusepäevi veel saada. Selline probleem kerkib esile eriti just töölepingu
lõpetamise korral.
Puhkuse inventuur kalendriaasta lõpus on kasulik mõlemale
lepingu poolele. Inventuuri tulemusena saab tööandja teada, kas töötaja on
jooksva aasta puhkuse aasta lõpuks välja teeninud või sai töötaja puhkust ette.
Kui töötaja sai puhkust ette, tuleb vastav korrektuur teha järgmise aasta
puhkuste ajakavas. See tähendab, et 2014. aasta eest saadavast puhkusest
arvestatakse maha 2013. aastal ette saadud puhkus.
Mõned näited, mis võib
selguda inventuuri tulemusena:
·
Töötaja võttis 2013.
aasta suvel ette pikema reisi Lõuna-Ameerikasse ning tema puhkuse kestvus oli
kokku 32 kalendripäeva. Kuna töötajal oli puhkust ette nähtud 28 kalendripäeva,
andis tööandja töötajale võimaluse kasutada 4 puhkuse päeva 2014. aasta puhkuse
arvelt. Seega, kui tööandja teeb 2014. aastal puhkuste ajakava, tuleks
tööandjal töötaja puhkuse ajakavasse märkida 24 kalendripäeva (28-4 päeva).
·
Töötaja asus tööle
2013. aasta aprillis ja poolte kokkuleppel võimaldas tööandja töötajal puhata
augustis 28 kalendripäeva ehk kogu kalendriaasta eest saadava puhkuse. Kuna
töötaja 2013. aastal ei olnud välja teeninud kogu puhkust (28 kp), siis on
töötaja saanud puhkust ette, mille osas tuleb tööandjal sarnaselt eelnevale
näitele teha 2014. aasta puhkuste ajakavas tasaarvestus.
· Töötaja pidi 2013. aastal viibima puhkusel 28 kalendripäeva kuid ootamatute ilmastikuolude tõttu jäi välisreis ära ning töötaja kasutas vaid pool puhkusest. Pooled leppisid kokku, et 2014. aastal püüab töötaja uuesti välisreisile minna kasutades selleks pikemat puhkust. Seega tuleb tööandjal 2014. aasta puhkuse ajakavasse märkida 2014. aasta puhkus 28 kalendripäeva, mille lisandub 14 kalendripäeva 2013. aasta kasutamata puhkusest.
Viidatud näidetest lähtuvalt saab tööandja juba aegsasti
planeerida oma 2014. aasta tegevust (kui see on nii varakult võimalik) lähtudes
töötajate puhkuste päevade arvust.
Inventuuri tulemusena võib selguda, et töötajal on 2012. aastast jäänud mõni
puhkusepäev kasutamata. Kuna 2012. aasta puhkus aegub 01.01.2014, on tööandjal
mõistlik töötajat aegsasti sellisest asjaolust teavitada. Sellise teavitusega
täidab tööandja ilmselgelt ka oma lojaalsuskohustust töötaja suhtes. Poolte
kokkuleppel saab töötaja aeguma hakkavad puhkuse päevad ära kasutada näiteks
detsembrikuu jooksul, mh pikendada jõulupuhkust või minna aastalõpu
suusareisile vms. Kuna tööandja võib alati kohaldada töötaja suhtes seadusest
soodsamat tingimust, ei ole välistatud olukord, kus tööandja lubab aeguvad
puhkuse päevad kasutada näiteks 2014. aasta alguses. Selline kokkulepe tasub kindlasti
vormistada kirjalikult.
Inventuuri kokkuvõtet oleks mõistlik tutvustada ka töötajatele, kes vastavalt
oma saada olevatele puhkuse päevade arvule, saavad aegsasti hakata mõtlema
selle peale, millal oma puhkust kasutada. Ehk kui tööandjal on aasta esimese
kvartali jooksul kohustus koostada puhkuste ajakava, saavad töötajad avaldada
oma soovi puhkuste kasutamise aja kohta, teades juba eelnevalt saada olevate
puhkuse päevade arvu.
Tulemus on oluline ka raamatupidamislike arvestuste seisukohalt, ehk et millise
reserviga tuleb tööandjal järgneval aastal arvestada puhkusetasu väljamaksmise
osas.
Autor: Katrin Sarap,
advokaadibüroo Maqs Law Firm advokaat
Allikas: Advokaadibüroo MAQS Law Firm