Töötaja alkoholijoobe määramine teeb tuska

 

04.02.2009

Allikas: Tööinspektsioon

 

Tööinspektsiooni inspektori-juristi Ülle Kooli hinnangul paneb seadus küll tööandjale kohustuse eemaldada töölt joobes töötajad, kuid ei anna õigust joobe tuvastamiseks.

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool rääkis, et töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest lähtuvalt on tööandjal kohustus kõrvaldada joobes või joobe jääknähtudega inimene töölt. Samas ei ole seaduses sätestatud, kuidas tööandja joovet tuvastab.

"Tööandjatel ei ole üldse õigust joovet kontrollida," sõnas Kool ja lisas, et probleeme ei teki siis, kui töötaja ise on kontrollimisega nõus.

Seadus kammitseb

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool selgitas, et kui tööandja kirjutaks töö sisekorraeeskirjadesse klausli, et töötaja lubab tööandajal töötaja joovet kontrollida, siis tööinspektsioon seda eeskirja ei kooskõlastaks.

"Riive töötaja põhiseaduslikele õigustele," põhjendas ta.

Tööle joobnuna ilmumist peetakse Kooli sõnul jämedaks rikkumiseks ja tööandja võib töölepingu lõpetada juba esmakordsel rikkumisel.

Samas ei uskunud tööinspektsiooni töötaja, et asutused-ettevõtted kasutavad seda majanduslikult raskel aastal töötajatest vabanemiseks.

Kool tõi näite Rakvere lihakombinaadist, kus kuus vallandatakse üks-kaks joobes töötajat.

Kool soovitas probleemi vältimiseks töötajatel tööle minna kaine peaga.

Kui tööandja aga kahtleb, kas alluv on joobes või kaine, siis võiks joobe tuvastamiseks kutsuda politsei.

Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Lembit Kalda ütles, et korravalvureid on kutsutud joobe tuvastamiseks asutustesse-ettevõtetesse.

Maakonna politseijuhile meenus juhtum aasta või kaks tagasi, kui Rakvere lihakombinaat kutsus politsei, et tuvastada, kas töötaja on narkootikume pruukinud.

Kalda sõnul seab seadus joobe tuvastamisel politseile piirid. Kui töötaja on küll joobes, kuid avalikku korda ei riku, siis ei saa korravalvurid talle midagi teha.

Politsei võib joovet kontrollida ja inimese keeldumise korral viia ta ekspertiisi vaid juhtudel, kui tegemist on sõidukijuhi või avalikku korda rikkunud inimesega.

Probleem või mitte

Lääne-Viru politseijuht Lembit Kalda ütles, et tööandja saab joovet tuvastada ka teisiti kui alkomeetriga mõõtes. Kalda kinnitusel on ta näinud riigikohtu lahendit, kus joove tuvastati tunnistajate ütluste põhjal.

Paljudes töökohtades kasutatakse keerulisi, kiiret reageerimist ja head koordinatsiooni nõudvaid masinaid, kus isegi joobe jääknähud võivad saada saatuslikuks. Kalda sõnul ei kujuta ta ette joobe jääknähtude tuvastamist pelgalt visuaalsel vaatlusel ja tunnistajate ütluste põhjal.

"Eks seadustes on puudujääke," nentis Kalda ja tõi näite, et lõbustusasutustes ei tohi alkoholi müüa joobes inimesele.

Kalda arutles, et kui baarmen müüb kliendile pitsi viina, siis järgmist pitsi ei tohiks ta enam müüa, sest pitsi viina joonud inimene on juba joobes.

Aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Rene Alpius ütles, et nende ettevõttes mõõdavad sohvrite joovet meditsiinilise haridusega töötajad.

Protseduuri õiguspärasus kehtestatakse töölepingu ja töö sisekorraeeskirjaga. Töötajad on neist teadlikud ja andnud kinnituseks allkirja.

Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht Kairit Prits kinnitas, et ettevõttes kontrollitakse töötaja joobeseisundit inimese nõusolekul tema väljahingatava õhu kaudu.

Joobe fikseerimiseks koostab kombinaadi sisevalveteenistus akti, mida kinnitavad ja täiendavad tunnistajate ütlused.

"Töötaja keeldumisel akti koostamisest oleme joobe tuvastamiseks ja mõõtmiseks kutsunud politsei," sõnas Prits.