Vaata, millise põntsu paneb su rahakotile nädalane haigus

18. oktoober 2013

Haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, mistõttu on töötajal üsna raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalapikkune enda või pereliikme haigestumine. Arvutuste kohaselt võib nädalane haigusperiood rahakotist viia kuni viiendiku kuisest sissetulekust, märgibSwedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.


Külmetushaiguste kõrghooaeg on alles ees, mistõttu on praegu kõige õigem aeg mõelda sellele, kuidas võimaliku haigestumise korral kahaneva sissetulekuga toime tulla.


Kindlasti peab iga töötaja arvestama sellega, et haigestumise korral kolme esimese päeva eest hüvitist ei maksta. See tähendab, et Eesti keskmist palka (2013. aasta II kvartalis oli Eesti keskmine netopalk 770,44 eurot) teeniv inimene kaotab 3-päevase haigestumise korral oma sissetulekust umbes 12,5 protsenti ehk ligi 100 eurot.


Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul on töötajatel oluline teada sedagi, et haigushüvitist makstakse kalendri-, mitte tööpäevade alusel.


„Haigushüvitise arvestusse lähevad ka nädalavahetuse päevad, mistõttu tuleks alati oma haigestumisest perearsti koheselt teavitada. Näiteks, kui haigestutakse reedel ja loodetakse end nädalavahetusel terveks ravida, kuid nii ei lähe, algab haigusleht alles esmaspäevast ja hüvitis seega alles neljapäevast. Nii võib kaotada mitme päeva tulu,“ hoiatas Maripuu.


4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja ning alates 9. päevast haigekassa. Sõltumata maksjast on hüvitise määraks 70 protsenti töötaja päevatulust, erinevus on aga tulu arvutamise alustes. Tööandja lähtub päevatulu arvutamisel töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval aastal makstud sotsiaalmaksust.


„Andmeid kõrvutades selgub, et 5-päevane haigusleht viib keskmise palga korral töötaja rahakotist ligi 125 eurot ehk 16 protsenti kuisest sissetulekust ning 10-päevane haigusleht juba ligi 200 eurot ehk neljandiku palgast,“ tõdes teabekeskuse juht.


Haigushüvitist makstakse üldjuhul alates 4. haiguspäevast 70 protsendi ulatuses. Veidi paremas olukorras on lapseootel naised, kellele haigekassa tasub hüvitist alates teisest haiguspäevast. Alla 12-aastase haige lapsega koju jäädes maksab haigekassa hooldushüvitist juba alates esimesest päevast ja 80 protsendi ulatuses järjestikku kuni 14 päeva eest. 


Väikelastega peresid võib tabada suurem auk

Maripuu sõnul on oluline teada, et haigekassa ei maksa haigus- ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Kindlasti peaks seda meeles pidama lastega pered, kelle üks vanematest eelmisel aastal ei töötanud. Kui seda mitte arvestada, võidakse end avastada olukorrast, kus pere eelarvesse on haiguseperioodil tekkinud arvatust oluliselt suurem auk.


„On ju teada, et lasteaia esimestel aastatel on lapsed sageli haiged. Tüüpilise näitena võib siin tuua värskelt lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud ema, kes eelmisel aastal sai vanemahüvitist ning jääb nüüd töölt haige lapsega koju. Et tema eest lapsehoolduspuhkusel sotsiaalmaksu ei makstud, lähtub haigekassa hooldushüvitise maksmisel miinimumpalgast, mis 2012. aastal oli 290 eurot ja 2013. aastal 320 eurot. Miinimumpalgalt arvestatud brutopäevatulu on aga vaid umbes 10 eurot,“ tõi Maripuu näiteks.


Eesti keskmise netosissetuleku juures (770,44 eurot) tähendab eelmisel aastal mitte töötanud vanema koju jäämine haige lapsega 10 päevaks sissetuleku vähenemist umbes 33 protsendi võrra. Võrdluseks – töötava vanema puhul oleks kaotus umbes 15,5 protsenti.


„Seega – juhul, kui peres on väikseid lapsi ja üks vanematest on olnud eelmisel aastal kodus, oleks nii mõnelgi juhul pere rahakotile sõbralikum jääda haige lapse eest hoolitsema sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas. Kuigi statistika näitab, et vanemahüvitist saavad peamiselt emad ning haige lapsega jäävad samuti sagedamini koju naised, oleks pere eelarvet silmas pidades sageli mõistlikum vanematel hoolduskoormust paindlikumalt jagada ning isadel senisest enam haige lapsega hoolduslehele jääda,“ viitas Maripuu vajadusele tasakaalustada töö- ja perekohustuste jagamist ka pere eelarve seisukohast.


„Vastasel korral on väikelapse ema aasta hiljem samas olukorras – ka haigus- ning hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga, mistõttu on tema sissetulek järgmisel aastal haigus- või hoolduslehele jäädes taas kord oluliselt väiksem,“ lisas ta.


Planeeri sügisene haigus oma eelarvesse sisse

Sügise saabumisega on lähenemas ka iga-aastane haigestumiste kõrgperiood. Keegi meist ei taha enda või oma pereliikme võimalikku haigestumist planeerida, ometi on majanduslikult mõistlik seda teha, et leevendada haiguse tõttu vähenenud sissetulekust tingitud tühimikku.

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringute andmeil ei planeeri kolmandik eestimaalastest pere eelarvet üldse. Valdavalt planeeritakse rahaasju väga lühiajaliselt: 37 protsenti inimestest planeerib eelarvet ühe kuu lõikes, enama kui aasta vajaduste peale mõtleb 1 protsent inimestest ja kuni aasta lõikes planeerib eelarvet 5 protsenti inimesi.


„Rahaline puhver on aga vajalik erinevate ootamatute väljaminekute (haigus- või hoolduslehest tingitud sissetuleku vähenemine; kulutused ravimitele) tarbeks ning säästud peaks olema piisavalt suured, et toime tulla laenude, liisingute ning sundkulutustega vähemalt paari kuu jooksul,“ ütles Maripuu.

                                                                                                      Allikas: ärileht.delfi.ee