Uuring: tööandjad survestavad „omal soovil” lahkuma

6. märts 2013

Töölepingu seaduse mõju uuring näitab, et koondamiste arv n-ö lakke ei hüpanud. Samas survestavad tööandjad lahkuma ka „poolte kokku­leppel” ja „omal soovil”. Omal soovil ja poolte kokku­leppel lahkunud ei saa töötus­kindlustus­hüvitist.



Veidi enam kui aasta tagasi tulid riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Kalle Jents ja IRL-i saadik Marko Pomerants välja ettepanekuga, mis ärritas nii ametiühinguid kui ka tööandjaid ning mille heaks kiitmine rikkus lubadust hakata maksma töötuskindlustushüvitist ka nendele, kes lahkuvad töölt omal soovil ja poolte kokkuleppel.

 

Hüvitise maksmine pidanuks rakenduma tänavu jaanuarist. Lubadus oli 2009. aastal vastuvõetud seadusega lihtsalt edasi lükatud, sest kohe selle rakendamine oleks tähendanud majanduskriisis Eesti jaoks töötukassa pankrotistumist või veelgi kõrgemaid maksumäärasid.

 

Koalitsiooni jaoks oli hüvitistest taganemise põhjus eelkõige rahas — töötukassa hoiab niimoodi kokku miljoneid eurosid. Kõigi teiste jaoks aga põhimõttes — töölt n-ö omal soovil või poolte kokkuleppel lahkunud ei tee seda siiski alati vabatahtlikult.

 

Opositsioonierakonda kuuluv rahvasaadik Eiki Nestor ütles, et poolte kokkuleppel lahkumine on alati tööandja ettepanek. Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi aga rääkisid valitsuse pressikonverentsil tõsiste nägudega, et pole ju mõistlik ise lahkuda soovinutele ühisest kassast hüvitist maksta.

                                                                                            

  Allikas: Eesti Päevaleht