Ümbrikupalga tekitatud kahju oli eelmisel aastal 158 miljonit eurot.

1. detsember 2016

Kaubandus-tööstuskoda ning maksu- ja tolliamet (MTA) uurisid oktoobris Eesti ettevõtjatelt nende hinnanguid ümbrikupalkade maksmise kohta. Kuigi tööjõumaksudest laekumata jääv summa on 2015. aastal suurenenud 65 miljoni võrra 158 miljoni euroni, siis ettevõtjate enda hinnangul on võrreldes 2014. aastaga ümbrikupalkade maksmine mõnevõrra vähenenud.

Kõige probleemsemateks tegevusvaldkondadeks peavad vastanud ehitust (89%), majutust ja toitlustust (67%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonda (29%). Võrreldes 2014. aastal korraldatud sarnase küsitluse tulemustega on kõikides nimetatud valdkondades makstav eeldatav ümbrikupalkade osakaal langenud.

Peamise ümbrikupalkade maksmise põhjusena tõid vastanud välja kõrged tööjõumaksud (55,3%), kulude kokkuhoiu (21,7%) ja konkurentsieelise saavutamise (21%), näiteks maksude maksmata jätmisega saab ettevõte teha soodsamaid pakkumisi riigihangetel.

 

Kaubanduskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul midagi üllatavat nendes põhjustes paraku pole. "Ettevõtjad tahavad hankeid võita madalat hinda pakkudes, kuid seda just maksude maksmata jätmise arvelt. Selle vältimiseks võiks kaaluda riigihangete pakkumistele teha kohustuslikuks tööjõukulude esitamise, mis muuhulgas tõstab ka sotsiaalset vastutust," rääkis Palts.


Suurem osa vastanutest pole ümbrikupalga küsimisega kokku puutunud. Siiski joonistus vastustest selgelt välja see, et peamiselt küsivad töötajad palka mustalt sissetuleku varjamiseks kohtutäituri või mõne muu võlanõudja eest. Samuti soovitakse teenida lisaraha lisaks toetustele, mida pakub näiteks töötukassa.

"Vastanute arvates tuleb nii ettevõtjaid kui töötajaid rohkem teavitada ümbrikupalkade maksmise ja saamise mõjudest," arvas Palts. Ettevõtjate arvates peab tihenema ka koostöö maksu- ja tolliameti ning ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonide vahel. "Koda tegi juba aasta tagasi riigile ettepaneku avalikustada maksu- ja tolliameti kodulehel riigile tasutud maksud. Lisaks toetas koda töötamise registri loomist. Kusjuures 80 protsendi vastanute hinnangul on peale töötajate registri kasutusele võtmist olukord paranenud," tundis Palts head meelt. Siiski tunnistas ta, et töötamise register on küll vähendanud täiesti mustalt makstavat töötasu, kuid osalist ümbrikupalga maksmist see oluliselt vähendanud pole.


MTA andmetel on suurim osalise ümbrikupalga tekitatud kahju ehitussektoris. "Ehitusettevõtjad on meiega suheldes öelnud, et ehitaja tasu sõltub küll objekti asukohast, kuid alla 6 euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. Meile 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle 6 euro saab tunnis kätte vaid 24 protsenti ehitustöölistest. See tähendab, et osa palgast liigub jätkuvalt n-ö ümbrikus," märkis MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann.

 

"Vaid kontrollimeetmetega osalise ümbrikupalga probleemi ei lahenda. Näeme sarnaselt kaubandus-tööstuskojaga võimalust selles, et ettevõtjad ja erialaliidud koostöös maksu- ja tolliametiga otsivad sektorile sobivaid lahendusi, kuidas parandada ausalt makse maksvate ettevõtjate konkurentsiolukorda," ütles Reitmann.

2015. aastal püsis laekumata jäänud maksude osakaal 2014. aastaga samal tasemel ehk võrreldes laekunud maksudega jäi kokku kogumata 7,1 protsenti riiklikest maksudest. "Kui käibemaksukahju õnnestus 2015. aastal vähendada veel 30 miljoni euro võrra, siis laekumata tööjõumaksude osa suurenes võrreldes 2014. aastaga 65 miljonit eurot," selgitas Reitmann.


Tema sõnul ei ole ümbrikupalga saajate arv aastaga suurenenud, kuid laekumata jäävata maksude summat on kasvatanud osalise ümbrikupalga osakaalu suurenemine töötasus. "Teisisõnu, viimaste aastate kiire palgatõusu mõjul makstakse rohkemat osa töötasust n-ö mustalt," ütles Reitmann.


Kaubanduskoda ning maksu- ja tolliamet korraldasid ümbrikupalkade teemalise küsitluse juba teist korda. Seekord vastas küsitlusele kokku 336 ettevõtjat. Esimest korda uuriti ettevõtjate hinnanguid 2014. aastal, mil oma hinnangu andis 230 ettevõtet.


Autor: Rainer Laurits, Avalike suhete osakond                                 

Allikas: Maksu- ja Tolliamet