Turvatöötajad peavad suutma tööd teha kuulirahes ja noa välkudes

11. juuli 2017

Turvatöötajate elukutsesse on sisse kirjutatud klausel, et ametialaselt võib viga saada. Seda illustreerivad juulikuu juhtumid, kus neid on rünnatud tuli- ja külmrelvaga. See jällegi tõstatab küsimuse, milline oli turvatöötaja taktika, koolitus ja valmisolek.

2. juulil teatati, et Tallinnas Kopli liinidel on tulistatud 37- ja 62aastast turvatöötajat, kes läksid kontrollima mahajäetud maja häiret. Praeguseks on tulistamises kahtlustatav Alexander (75) kinni peetud ja turvamehed taastumas. 9. juulil tuli häirekeskusse teade, et Rocca al Mare kaubanduskeskuses on rünnatud terava esemega 1993. aastal sündinud USSi turvatöötajat, kes sai näovigastuse. Ründaja oli keskealine vene keelt kõnelev mees, kes prokuratuuri teatel ei proovinud midagi varastada. "Praeguseks kogutud informatsiooni põhjal on põhjust määrata kahtlustatavale psühhiaatriline ekspertiis. Uurimine on alles algusjärgus, rünnaku motiiv ja muud täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluse käigus," ütles prokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius.

Nii nagu politsei rõhutas, rõhutab ka turvatöötajate ametühingu juhatuse liige Raul Kukk, et ei soovita spekuleerida, mis täpselt kaubanduskeskuses toimus. Kuke sõnul on iga olukord, millega turvatöötaja seisab silmitsi, ainulaadne ning anda üldistavaid hinnanguid, teadmata reaalset situatsiooni, ei ole õige. Kuid kui visata õhku oletuslikke mõtteid, oleks lihtne selgitus see, et varguskatse jooksis liiva. "Varastega on omaette probleem. Kui on eelnevalt kinni istunud, siis üldjuhul on neil "suled" [vanglažargoonis terariistad] taskus. Nii teritatud mündid kui ka muud riistad, mis lõikavad," räägib Kukk. Kuigi see selgitaks terariista kasutamist, on prokuratuur varguskatse esialgu välistanud.


Mida turvatöötaja oleks pidanud tegema olukorras, kus seistakse silmitsi psüühiliselt ebaadekvaatse mehega, kellel on käes külmrelv?


Kogenud turvatöötajana on Kukk tulnud välja olukordadest, kus üksi tuleb rahustada 10 meest või kinni pidada narkojoobes relvastatud isikuid. Tema sõnul on kõige tähtsam turvatöötaja taktika, koolitus ja valmisolek. "Esimese asjana tuleb hoida distantsi ning panna tööle silmad, kõrvad, suu ja aju. Kõik muud asjad on abivahendid," märgib Kukk.


"Hoides ohutut kaugust, hakatakse rääkima. Kui ei kuulata, tuleb kuulama panna. Kui sellega ei saa hakkama, tuleb kutsuda abi."


Ehk ideaalis oleks tulnud mees maha rahustada, turvaruumi viia ja siis politseile üle anda.

Siit jõuabki turvatöötajate ametiühingu liige tõdemuseni, et otsustavaks saab see, milline on turvatöötaja kogemus. "Kaubanduskeskustes on tööl kas verinoored või väga eakad. Nad on kõige madalamalt tasustatud ja neil ei ole veel vastavat kogemust," ütleb Kukk.


"Kui sa ei tea, mida sa teed, võid provotseerida ründe."


Jättes kõrvale Rocca al Mare pühapäevase vahejuhtumi, on (kaubandus)keskused ühed rahulikumad kohad juba olemuselt ohtlikul tööalal. Keskuse avalikus ruumis alluvad inimesed iseeneslikult turvamehe korraldustele. Ohtlikumad turvatööd on seevastu need kohad, kus tuleb tegelda joobes inimestega. Ideaalis oleks pidanud olukorra lahendama verbaalselt, kasutades autoritaarselt oma häält. Psühholoogilise üleolekuga on Kuke sõnul isegi võimalik kahe meetri pikkuseid turskeid mehi maha rahustada. "Kui palju on neid, kes suudavad niimoodi teha? Vähesed, sest vastavat situatsioonikoolitust pole läbitud. Hirm tekitab muret ja see halvab, äkki käitun valesti."


Kuigi kõik turvatöötajad peavad olema läbinud 76 tunni jagu koolitusi, kus omandatakse nii teoreetilist kui ka praktilist pagasit, et tulla toime erinevate olukordadega, jääb vajaka tegelikest kogemustest, tõdeb Kukk. Eesti turvafirmad korraldavad koolitusi, kuid kuuldes, mida räägivad turvatöötajad, siis ilmneb Kuke väitel, et need on ikkagi osas turvafirmadest puudulikud.


Tartu Kaubamaja turvatöötaja: väljaõpetatud 30 minutiga

Mõne aja eest Tartu kaubanduskeskustes lühiajaliselt turvamehena töötanud Andrei (nimi muudetud) sõnul on poole kohaga ajutistele töötajatele tehtav väljaõpe minimaalne. "Umbes 30 minutit väljaõpet pipragaasi käsitsemise ja inimese kinni hoidmise kohta," räägib Andrei ettevalmistusest, aga lisab, et valvete vahel õpetati vajalikke nippe jooksvalt juurde.


Oma poolteisekuuse ametiaja jooksul Andrei tulistamiste ega pussitamistega kokku ei puutunud. Ometi olid tema jaoks kõige pingelisemad olukorrad, kui kaubanduskeskuses olid joobes agressiivsed inimesed, keda oli mehe sõnul kerge kinni võtta ja seejärel politsei kutsuda.


"Tartu Tasku kaubanduskeskuses töötades peab turvatöötajana silma peal hoidma ka keskuse

kõrval oleval bussijaamal," räägib Andrei.


Ükskord saigi ta raadiosaatja kaudu teate, et bussijaamas on kaks meest pingil ja tarbivad alkoholi. Kohale minnes andis Andrei meestele valiku minema minna või alkohol ära visata.


Üks meestest hakkas ta peale karjuma, mispeale Andrei kutsus raadiosaatjaga abi, et mehed minema viia. Teine alkoholi pruukiv mees sai seejärel aru, et olukord on täbar, viskas õlle prügikasti ning hakkas sõpra rahustama, misjärel too oma joogiga lahkus.


Turvatöötaja ametit Andrei ohtlikuks ei pea ja arvab, et inimesed pigem kardavad turvamehi. "Vast on nii parem."

                                                                                                                   Allikas: Õhtuleht