Töötamine riigipühadel

21. detsember 2017

Jõulud ja aastavahetus ei ole enam kaugel ning seetõttu on õige aeg rääkida riigipühadel töötamisest. Kas ja millal on mulle ette nähtud lühendatud tööpäev? Kas mulle on seadusega ette nähtud vaba päev? Kuidas on lood töötasu maksmisega? Millised on erandjuhtumid? Need on vaid mõned küsimused, mis töötajatel ja tööandjatel seoses riigipühadega esile kerkivad. Et vältida arusaamatusi, tasuks vastuste saamisele mõelda juba varakult.


Töölepingu seaduse (TLS) § 53 kohaselt peab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendama kolme tunni võrra. Tööpäeva all on silmas peetud töötaja tegelikku tööpäeva. See tähendab seda, et kui töötaja tööpäev langeb laupäevale või pühapäevale ning tegemist on TLS §-s 53 nimetatud päevaga, mida tuleb lühendada, siis tuleb lühendada ka laupäevast või pühapäevast päeva.


Tööpäeva lühendamine on tööandjale kohustuslik nii tavalise tööaja kui summeeritud tööaja korral. Tööpäeva tuleb lühendada ka siis, kui tööprotsess ise on katkematu, näiteks ei ole võimalik kauplust või tehast kolm tundi varem sulgeda. Samuti ei ole erandiks olukorrad, kus töötaja töötab osalise tööaja alusel. Lühendatud tööpäev enne loetletud riigipühi on kohustuslik!


Kuigi riigipüha on paljude töötajate jaoks vaba päev, siis on nii mõnedki valdkonnad, kus riigipühadel töötamine on tavapärane, näiteks klienditeenindajad, auto- ja bussijuhid, tootmistöölised jne. Kõikidele töötajatele, kes töötavad riigipühadel, sealhulgas ka neile töötajatele, kelle graafikujärgne tööpäev langeb riigipühale, tuleb TLS § 45 lg 2 kohaselt maksta kahekordset töötasu. Kokkuleppel töötajaga võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.


Rahvuspüha ja riigipühad, millel töötamise korral tuleb maksta kahekordset töötasu, on

  • Eesti Vabariigi aastapäev (24. veebruar),
  • uusaasta (1. jaanuar),
  • suur reede,
  • ülestõusmispühade 1. püha,
  • kevadpüha (1. mai),
  • nelipühade 1. püha,
  • võidupüha (23. juuni),
  • jaanipäev (24. juuni),
  • taasiseseisvumispäev (20. august),
  • jõululaupäev (24. detsember),
  • esimene jõulupüha (25. detsember) ja
  • teine jõulupüha (26. detsember).

Kui tööandja palub töötajal graafikuväliselt riigipühadel töötada ning töötaja on sellega nõus, siis tuleb tähele panna, et graafikuväline tööpäev võib, kuid ei pruugi tekitada ületunnitööd. Kui töötajal tekib seoses riigipühal töötamisega ületunnitöö, siis tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö kui ka riigipühal tehtud töö eest. Ületunnitöö eest tasutakse tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse töötasuga.