Töötamine muutub tundmatuseni

18. september 2017

Tööturgu ootavad ees radikaalsed muudatused, kuid neid ei tuleks karta, soovitab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse peadirektori asetäitja Maive Rute, kes esines eelmisel nädalal Tallinnas toimunud tulevikutöö konverentsil täiend- ja ümberõpet puudutanud ettekandega.

Maive Rute hinnangul sõltub töö järjest rohkem internetist ja töötaja digioskustest. Samas on Euroopas ikka veel suur hulk inimesi, kes pole kunagi internetti kasutanud.


«Meil on hulk inimesi, kes on rongist maha jäämas ja keda oleks vaja kaasa aidata,» ütles Rute Postimehele. «Lisaks sajale miljonile Euroopas elavale inimesele, kes ei ole kordagi internetti kasutanud, on veel 70 miljonit inimest, kellel ei ole isegi algteadmisi: lugemisoskust ja elementaarset matemaatikat.»


Rute sõnul tuleks võimalikult paljude inimeste tööjõuturule kaasamiseks viia hariduses ja ümberõppes läbi mitmed uuendused. «Süsteem peab leidma võimaluse kohaneda ja tuua muutuva maailmaga kaasa neid elanikkonna kihte, kes kipuvad maha jääma. Neile tuleb pakkuda oskusi, mis võimaldavad ka tuleviku tööturul hakkama saada,» ütles Rute, kes näeb kolme suurt valdkonda, kus tuleks muutusi teha.


«Esiteks peaks meie töösuhted ja seadused võimaldama kõikvõimalikke uusi ja paindlikke töö vorme. Olgu selleks siis midagi Uberi-taolist jagamismajanduses või võimalus teha väiksemaid tööotsi mitmes valdkonnas paralleelselt,» leidis Rute.


Kuid ka paindliku tööga peab säilima sotsiaalne turvavõrk. «Ka sellise töö tegijal peab olema õigus tervisekindlustusele ja pensionile. Tööseadust ja sotsiaalkindlustust tuleks muuta paindlikumaks, et norm ei oleks enam ainult täistööaeg ja üks töökoht.»


«Teiseks tuleks muuta haridus- ja väljaõppesüsteem palju paindlikumaks ning anda selleks raha. Hariduskorraldus ei ole muidugi Euroopa Liidu pädevuses, vaid sellega tegeleb iga liikmesriik ise. Mõned liikmesriigid on selles valdkonnas liikunud kiiremini, teised jälle aeglasemalt,» nentis Rute.


Eesti on tema hinnangul hea näide. «Eesti kasutab Euroopa Liidu sotsiaalfondi töötajate ümberõppe rahastamiseks. Sellise raha kasutamine võimalikult tõhusalt on väga oluline, aga tõhusus sõltub ainult ettevõtlikkusest ja valdkonna inimeste pädevusest. Eesti pakub sotsiaalfondi rahaga näiteks digiõpet,» ütles Rute.


Kolmandana tõi ta välja defitsiitsete oskuste parema kaardistamise ja prognoosimise, et kujundada selle järgi väljaõppe programm.


«Näiteks on teada, et praegusest aastani 2020 läheks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas vaja lisaks 800 000 töötajat. Isegi praegu – kui vaadata, millised on kõige nõutumad uued töötajad, läheb väga palju vaja igasuguseid veebiarhitekte, andmekaevandajaid ja muude spetsiifiliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskustega inimesi,» ütles ta. «Selliste oskuste vajadust tuleb osata ette näha ja väljaõppesse raha suunata. See on ääretult tähtis.»


Näiteks tõi Rute Taani, kus on loodud täitmata töökohtade jälgimise süsteem ja vaatluse all korraga 850 elukutset. «Nad vaatavad, mida on tööandjatel pakkuda ja millistele ametikohtadele ei leita töötajaid. Andmetest tehakse kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs ning seejärel suunatakse ressurss õigesse kohta. Selliste asjadega tuleks ka mujal rohkem tegeleda.»


Seda, et tööprotsessi automatiseerimine põhjustaks töökohtade massilise kadumise, Rute ei usu. Pigem kaob mõnes sektoris terve hulk ameteid, kuid sama palju tekib neid teistes valdkondades juurde.


«Minul on selline lootusrikas tulevikunägemus. Ma ei näe masinate ja inimeste vastandumist. Mina näen, et tehismõistus ja robotid loovad pigem hoopis uusi võimalusi – ka neile, kes pole tehnoloogiasektoriga seotud,» arvas Rute, tuues välja, et tehnoloogia muutub üha kaasavamaks ja jõuab üha enamate inimesteni.


«Võtame näiteks nutiseadmed. Need muutuvad järjest lihtsamaks ja intuitiivsemaks, järjest kasutajasõbralikumaks. Mida edasi me seda teed pidi läheme, seda kasutajasõbralikumaks tehnoloogia üldiselt muutub. See annab laiemale ringile inimestele võimaluse tehnikat kasutada. See on suundumus, mida ei tasu alahinnata. Me kõik otsime mooduseid, kuidas asju lihtsamalt teha.»


Teine faktor, mis aitab tema sõnul tehnikal aina enamate inimesteni jõuda, on selle odavnemine.


«Tänapäeval ei kasuta paljud inimesed mitmesuguseid IT-seadmeid nende hinna pärast. Võtame näiteks interneti. Põhjamaades on internet suhteliselt odav asi ja raha pärast internet enamasti kasutamata ei jää,» ütles Rute, kelle sõnul saab neis riikides internetiühenduse koju keskmiselt kolme päevapalga eest. «Samas on näiteks Rumeenias ja Bulgaarias internet ikka veel nii kallis, et aastas läheb sellele terve kuupalk – igaüks ei hakka seal internetti ostma.»


Rute ennustusel kaotab automatiseerimine hulga rutiinseid töid, kuid loob juurde loomingulisusel ja hobidel põhinevaid töökohti.


«Usun, et tulevikus hakkavad täiendavaid töökohti pakkuma õhinapõhised tööd. Näiteks Eesti «Teeme ära!» on juba praegu loonud ülemaailmse vabatahtlike liikumise, mis motiveerib inimesi keskkonda koristama,» tõi naine näite. «Selliseid hobidel põhinevaid töid tuleb tulevikus kindlasti juurde. Inimesed saavad rakendust ja rõõmu ning pakuvad midagi ka teistele. Küsimus on selles, kuidas tagada sellise töö tegijatele piisav sissetulek.»


Lähima kümne aasta jooksul näeb Rute Eesti tööturule lisandumas hulganisti kõikvõimalikke personaalteenuseid. «Me oleme järjest enam teadlikud oma eripärastest vajadustest. Isikuteenuste hulka kuuluvad näiteks spordiklubi treener, toitumisnõustaja, elustiilinõustaja jne. Selles valdkonnas näen suurt tööhõive kasvu,» ennustas ta.


Lisanduma peaks igat masti abistavaid teenuseid. «Me muutume ühiskonnana järjest vanemaks. Nii vanurite kui ka laste hoolekanne hakkab tööhõivet kasvatama. Sotsiaalvaldkond üldiselt hakkab kõvasti kasvama.»


Suurima riskina Eesti tööjõuturule näeb Rute siinsete ettevõtete vähest investeerimisvõimekust. «Meie erasektori võimekus investeerida uutesse tehnoloogiatesse, inimeste väljaõppesse ja innovatsiooni on praegu ikkagi suhteliselt tagasihoidlik,» leidis Rute.


«Eesti on suhteliselt edukas avaliku sektori investeeringutega innovatsiooni. Erasektor ei ole nii hea, kui võiks olla. Ma soovin, et meie ettevõtted investeeriks rohkem tuleviku teemadesse.»


LISA

Tulevikutöö konverents

Tööturu kiiret muutmist ja vajadust ajaga kaasas käia arutasid 13.–14. septembril Tallinnas Euroopa institutsioonide juhid ja eksperdid Eesti ELi eesistumise raames korraldatud tulevikutöö konverentsil «Uus reaalsus, uued lahendused». Rõhk oli automatiseerumise ja digitaliseerumise pakutavate võimaluste ära kasutamisel, nii et sellest võidaksid nii töötajad, tööandjad kui ka ühiskond.


Konverentsil jäid kõlama mitmed ennustused ja üleskutsed. Juba avakõnes ütles president Kersti Kaljulaid, et tänapäeva noored ei taha enam teha tööd 12 kuud aastas ja kaheksa tundi päevas. Mida varem seda tunnistatakse, seda parem, sest vastasel juhul kannatab ühiskond.


Presidendi sõnul puutub ka töökoha aadress järjest vähem asjasse ning seadus peab kohanema piiriülese töötamisega. Praegu on riikidel sellise töö pealt raske makse koguda.


Kõnelejad tõid välja, et järjest enam inimesi eelistab paindlikuma tööajaga tööd ning kasvab vabakutseliste hulk, kes töötavad üle veebi. Praegused tööjõuseadused ja sotsiaalhoolekanne ei suuda aga pakkuda sellistele töötajatele piisavat turvavõrku ning seepärast peavad valitsused kiiresti kaotatud aja tagasi tegema.


Loomulikult arutleti palju automatiseerimise ja tehisintellekti mõju üle töötamisele. Kõige suuremas töökoha kaotamise ohus on lihttööjõud, kelle ümberõppesse tuleb panustada rohkem raha ja jõudu. Tuleviku tööturul hakkavad inimesed järjest sagedamini karjääri muutma, mis teeb elukestva õppe tööjõuturul püsimise eelduseks. Probleeme ennustati keskealiste ja vanemate inimeste ümberõpetamises ja kohanemisvõimes.


Samuti kardeti automatiseerumisega süvenevat sotsiaalset lõhet, sest automatiseerumine loob kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti juurde, mitte ei kaota neid ära. Seega läheb üha rohkem vaja kvaliteetset oskustööjõudu ja just sellepärast tuleb saada võimalikult palju inimesi õigel ajal järjele, et ei tekiks hulka tööturust maha jäänuid.

                                                                                                       Allikas: Postimees