TÖÖÕNNETUSED: Solvunud klient lasi kassapidajale kärbsemürki näkku

1. veebruar 2017

"Poodides on levinud järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks ning puudulik töötajate juhendamine," loetles Eesti teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingute juht Elle Pütsepp levinud tööohutuse rikkumisi. "Kui töötajale ei anta piisavat aega puhkamiseks, siis tekib üleväsimus ja see võibki viia tööõnnetuseni."

Eelmisel aastal toimus 4919 tööõnnetust, neist surmaga lõppes 24 õnnetust ja täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Üle-eelmisel aastal oli surmaga lõppenud õnnetusi 17 ja kokku toimus 300 õnnetust vähem. Tööõnnetuste arv kasvab iga aastaga ja nende arv on statistikast tegelikult suurem, sest paljudel juhtudel ei teata tööandjad ning ka töötajad juhtunust.


"Kui töökohal juhtub kerge õnnetus näiteks lihaletis lõikab töötaja näppu, plaasterdab töötaja haava ja töötab rahulikult edasi. Ta ei teadvusta endale, et tegemist on tööõnnetusega või sunnib teda vaikima hirm tööandja ees," ütles Pütsepp.


"Palju on ka registreerimata tööõnnetusi ja kutsehaigusi, mille kohta me ei tea. Tihti ei soovi inimesed ka pikka ja keerukat protsessi läbida, et oma õigusi maksma panna," jätkas Eesti töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimehe Viive Pille.


Vahel aga sunnivad tööandjad ka õnnetuses kannatanut tööle ka siis, kui nad õnnetusest teavad. Näiteks ühel töötajal käsi toodangu alla ja see sai tugevasti muljutud ja töökaaslane viis töötaja arsti juurde.  


"Tööandja teadis toimunud tööõnnetusest, kuid päeva jooksul helistas ülemus kannatatule korduvalt ja nõudis tungivalt, et ta järgmisel hommikul tööl oleks," kirjeldas Pütsepp. "Järgmisel hommikul aga asus töötaja tööle "kergema koormusega", see sisuliselt tähendas, et tööülesandeid pole tarvis täita-ole ainult töökohal ja tööandja tegeles sellel ajal töötaja juhendamisega," selgitas Pütsepp ja lisas, et see ettevõtte maksab kõrgemal positsioonil olevatele töötajatele aastapreemiat ka selle järgi, kui vähe tunde on töötajad pärast tööõnnetust töövõimatuslehel.


Oluline eeskuju

Pütsepa sõnul võivad tööõnnetust põhjustada teadmatus, hoolimatus, väsimus, ületöötamine töö halb korraldus ning vahel ka lohakus ja tüli. "Esimesena tuleb meelde näide ühest kauplusest, kus klient püüdis oma õigust saada ja pihustas kärbsemürki kassapidajale näkku," ütles Pütsepp ja lisas, et töötaja pole alati tööõnnetuses ise süüdi. "Minu arvates algabki kõik sellest, kas ja millisel määral tööandja juhendab uut töötajat enne tema tööle asumist," selgitas Pütsepp.


"Tööõnnetuste puhul jääb paraku ikkagi tööandja süüdi," lisas ka Pille.


Pütsepp märkis, et paljud töötajad räägivad, kuidas enne tööle asumist annab tööandja esindaja neile kausta erinevate dokumentidega, mille läbilugemiseks kulub tunde. Läbilugemise ja allkirjastamise tulemus ei ole aga alati märk arusaamisest. Lisaks juhendamisele tuleb näidata ka eeskuju, siis on õnnetuste arv kindlasti väiksem. "Kui tööandja ise  on ükskõikne, tähendab see, et ka töötajad hiilivad katusel ringi ilma turvavöödeta või ei kasuta müras töötades kõrvatroppe," selgitas Pille. "Töödejuhataja võib ju pidada pika loengu sellest, et turvavarustust tuleb kasutada, aga kui ta ise jookseb objektil ilma kiivrita, siis pole palju vaja, et ka töötaja sellist eeskuju järgiks


Probleemid väikefirmades

Väikemates firmades tuleb sageli ette, et juhtkond ei hangi rahapuuduse tõttu töötajatele turvavarustust ning saadab nad tööle ohtlikult vigaste tööriistadega.  Pille sõnul on Eestis kahjuks olukord, et tegelikult tööandjat ei motiveerigi miski töökeskkonda ohutumaks muutma, sest selle pealt saab kokku hoida. "Ta teeb täpselt nii palju, nagu seadusega on ette nähtud ja mitte kriipsugi rohkem," jätkas Pille.

Ka ei pea tööandjad ega ka töötajad teenindustööd, erinevalt näiteks tööstusest, tavaliselt ohtlikuks. "Meelde tuleb näide, kus puhastusteenindaja töötas ilma kinnasteta kemikaalidega. Töötaja ei pidanud kinnaste kandmist oluliseks ja ei teadvustanud endale, kas ja millisel määral võivad kemikaalid kahjustada tema tervist ning tööandja oli seisukohal, "naised ju kodus teevad majapidamistöid, mis siin töökohal siis erilist on, et töötajat vajab juhendamist?"," jätkas Pütsepp


Tööinspektsioon on kontrollinud mitme aasta vältel erinevaid kaubanduskette ja väikesi kauplusi. "Kontrollimise tulemuses tõi  inspektsioon välja järjestikused pikad töövahetused, ebapiisav aeg puhkamiseks ja einestamiseks, puuduliku töötajate juhendamise, riskanalüüside puudumine jne," selgitas Pütsepp. "Kui töötajale ei anta piisavat aega puhkamiseks, siis tekib üleväsimus ja see võibki viia tööõnnetuseni."


Maksab kätte

Pille hinnangul on tööohutusega arvestamine aga tööandja huvides, sest paljud ettevõtted on sunnitud töötama miinimumarvu inimestega. "See tähendab, et kui mingis olukorras peaks üks töötaja õnnetusse sattuma, siis pole talle asendajat kuskilt võtta," rääkis naine. "Oluline motivaator töötajale on see, et töötajal oleks ohutu, hea töökeskkond ja ta tahab tulla tööle."


Pille jätkas, et keegi tegelikult ei tea kui suured need kulud on, mis tööõnnetuste tõttu ühiskonnale tekivad, sest need kulud lähevad nii tervishoiukulude alla kui sotisaalkindlustuse kulude alla. "Pille hinnangul pöörduvad need inimesed siis tihti tegema mingi käepärasemat juhutööd, mis omakorda viib selle inimese üldisesse kindlustussüsteemi ja lõpuks korvab kogu ühiskond need kahjud. Tööõnnetuse kutsehaiguse kindlustus oleks Pille sõnul üks viise kuidas töötaja võiks olla kaitstud tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral. Taoline süsteem annaks ka parema statistika sellest, mis riigis tegelikult toimub ja ilmselt motiveeriks ka töökeskkonda parandama.


"Vaatamata sellele, kelle süül on õnnetus tekkinud, saavad töötajad oma kahjud hüvitatud. Kindlustus eeldab seda, et teema on läbimõeldud ja süsteem on väljatöötatud," ütles Pille.

Pille lisas, et kõige rohkem saaksid sellest kasu muidugi töötajad, kes ei peaks oma hüvitisi läbi kohtu nõudma, nagu seda praegu paljud teevad. "Kindlustuse viis oleks täiesti riigi otsustada, kas see kindlustusmakse oleks ainult tööandja kanda või jagatud töötajaga. See on poliitiline otsus ja eeldab poliitilist tahet, selle üle on aastaid mõeldud ja ma usun, et ministeerium on ka omapoolseid mõtteid paberile pannud," sõnas Pille.

                                                                                                                  Allikas: Pealinn