Töökoha psühhosotsiaalsed riskid ja stress

13. aprill 2017

Psühhosotsiaalsed riskid ja tööstress on ühed tööohutuse ja töötervishoiu keerukamad probleemid, mis halvendavad oluliselt inimtervist ning organisatsioonide ja riikide majandustulemusi. Ligikaudu pooled Euroopa töötajatest arvavad, et stress on nende töökohas tavaline - see põhjustab ligikaudu poole puudutud tööpäevadest.

Nagu paljusid muid vaimse tervise probleeme, mõistetakse ka stressi tihti valesti või seda naeruvääristatakse. Kui stressi käsitada mitte kui üksikisikute, vaid kui organisatsioonide probleemi, saab leevendada psühhosotsiaalseid riske ja stressi sama hästi kui mis tahes muid tööohutuse ja töötervishoiu riske.

Mis on psühhosotsiaalnsed riskid ja stress
Psühhosotsiaalsed riskid tekivad töö puuduliku kavandamise, korraldamise ja juhtimise ning samuti töö halva sotsiaalse konteksti tõttu. Need võivad tekitada psühholoogilisi, füüsilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, näiteks tööstressi, läbipõlemist või depressiooni. Psühhosotsiaalseid riske võivad põhjustada näiteks järgmised töötingimused:
    - liigne töökoormus;
    - töökoha vastuolulised nõuded ja rollide ebaselgus;
    - vähene kaasatus töökorralduse üle otsustamisel ja vähe võimalusi mõjutada töö  tegemise  viisi;
     - halvasti korraldatud organisatsioonimuutus, töökoha ebakindlus;
     - puudulik suhtlemine, juhtkonna või kolleegide vähene toetus;
     - psühholoogiline ja seksuaalne ahistamine, kolmandate isikute vägivald.

Töökoha nõuete hindamisel tuleb eristada psühhosotsiaalseid riske – näiteks liigset töökoormust – ja selliseid töötingimusi, mis võivad olla stimuleerivad ja mõnikord keerukad, kuid nendes on olemas toetav töökeskkond, kus töötajad tunnevad tööd hästi ja on motiveeritud andma endast parimat. Hea psühhosotsiaalne keskkond soodustab töötulemusi ja isiklikku arengut ning ka töötajate vaimset ja füüsilist heaolu.

Tööstress tekib, kui töökoha liiga suured nõuded ületavad töötajate suutlikkuse. Peale vaimse tervise probleemide võivad pikaajalise stressiga töötajatel tekkida rasked füüsilise tervise häired, näiteks südame-veresoonkonna või luu- ja lihaskonna haigused.

Organisatsiooni kahjustavad psühhosotsiaalsed riskid ja stress näiteks sellega, et vähenevad majandustulemused, töötajad puuduvad haiguse tõttu rohkem ja tulevad haigena rohkem tööle (kuigi ei suuda haigena tõhusalt töötada) ning õnnetused ja vigastused sagenevad. Puudumine on tavaliselt pikem kui puudumine muudel põhjustel ning tööstress võib põhjustada sagedamat pensionile jäämist enne ametlikku pensioniiga. Hind ettevõtlusele ja ühiskonnale tervikuna on suur ning võib riikide tasandil ulatuda miljarditesse eurodesse.

Kui oluline see probleem on          
EU-OSHA korraldatud Euroopa arvamusuuringu põhjal pidas ligikaudu pool töötajatest tööstressi oma töökohas tavaliseks. Tööstressi põhjustena mainiti kõige sagedamini muu hulgas töö ümberkorraldamist või töökoha ebakindlust, pikki tööpäevi või liigset töökoormust ning kiusamist ja vägivalda töökohas. EU-OSHA pakub uusi andmeid ja teadusuuringuid tööstressi ja tööga seotud psühhosotsiaalsete riskide ning nende tööohutus- ja tervisemõju kohta SIIN.
Psühhosotsiaalsete riskide haldamisel peetakse kõige efektiivsemaks ennetavat, terviklikku ja süstemaatilist lähenemisviisi. EU-OSHA uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuringuga (ESENER) hinnatakse, kuidas tajutakse ja hallatakse psühhosotsiaalseid riske Euroopa ettevõtetes, tuvastades peamised põhjused, takistused ja lahendamist vajavad küsimused. Uuringute järgi peetakse psühhosotsiaalseid riske keerukamaks ja raskemini hallatavaks kui tööohutuse ja töötervishoiu "tavapäraseid" riske. Tööstressi, töökohas esineva vägivalla ja kiusamise probleemi lahendamiseks on vaja neid teadvustada ning välja töötada lihtsad ja praktilised abivahendid.

Kuidas saab psühhosotsiaalseid riske ennetada ja vähendada
Õige lähenemise korral saab psühhosotsiaalseid riske ja tööstressi ennetada ning vähendada, olenemata ettevõtte suurusest või liigist. Neid saab käsitleda sama loogiliselt ja süstemaatiliselt kui muid tööohutuse ja töötervishoiu riske.

Peale selle, et stressi vähendamine on tööandjatele moraalne kohustus ja hea investeering, on see ka direktiiviga 89/391/EMÜ sätestatud õiguslik kohustus, mida toetavad sotsiaalpartnerite raamkokkulepped tööstressi ning töökohal ahistamise ja vägivalla teemal.

Samuti tunnistatakse vaimse tervise ja heaolu Euroopa paktiga, et nõuded muutuvad ja pinge töökohas suureneb, ning julgustatakse tööandjaid võtma vabatahtlikke lisameetmeid, et parandada vaimset heaolu.

Kuigi tööandjatel on õiguslik kohustus tagada, et töökoha riske hinnatakse ja piiratakse nõuetekohaselt, on väga oluline kaasata sellesse ka töötajad. Töötajad ja nende esindajad mõistavad töökoha võimalikke probleeme kõige paremini. Nende kaasamine tagab, et võetavad meetmed on sobivad ja tõhusad.

EU-OSHA pakub psühhosotsiaalsete riskide ja tööstressi ennetamisel ning vähendamisel rohkesti teavet ja praktilist abi SIIN.
Loe lisaks: