Tööandjad: EL ei tohiks lähetamise direktiiviga edasi minna

25. juuli 2016

Tööandjate keskliidu hinnangul on Euroopa Komisjoni otsus minna edasi lähetatud töötajate tingimuste ühtlustamise reformikavaga hoolimata 11 liikmesriigi algatatud kollase kaardi menetlusest on kahetsusväärne ja toob kahju ettevõtjatele ja töötajatele, ent ka Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimele


"Tegemist ei ole kindlasti hea uudisega ja seda nii Euroopa Liidu, Eesti ettevõtjate kui ka Eesti töötajate seisukohast. Direktiivi muutmine on üles võetud vanade Euroopa liikmete poolt, millel on soov kaitsta kunstlikult oma tööjõuturgu ida-eurooplaste eest ja takistada konkurentsi, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pressiteate vahendusel.


"Euroopa Liidul on juba praegu tõsiseid raskusi USA ja Aasia kaupadega konkureerimisel ning kavandatavad muudatused kasvataks veelgi ettevõtjate kulusid ja seega tõstaks ka hindasid nii Eestis kui ka kogu Euroopas," lisas ta.


Kehtiva direktiivi muutmisega soovib Euroopa Komisjon ühtlustada lähetatud töötajatele ja siseriiklikele töötajatele kohaldatavaid tingimusi, muuhulgas palga- ja töötingimusi. Kavale oli vastu kõiki Euroopa riikide Tööandjate organisatsioone ühendav katusorganisatsioon BusinessEurope ning ka Eesti Tööandjate Keskliit.


Tamsari sõnul võib töötajate poolt vaadates uudis esimese hooga tunduda suurepärane, kuid tegelikult on tegemist Pyrrhose võiduga. "Tundub küll tore, et eestlane peab Saksamaal saama Saksamaa palka, kuid tegelikult välisriikides vajadus Eesti töötajate järele väheneb ja juba välismaale lähetatud eestimaalastest töötajad kaotavad tõenäoliselt selle töö," nentis ta.


"Võtame näiteks palkmajade tootja, kes pakub ka majade kohapeal kokku panemise teenust. Selle direktiivi kehtima hakkamisel ei ole tal ühtegi põhjust lähetada majade kokkupanemiseks Saksamaale oma Eestist pärit töötajaid. Odavam tuleb neid palgata kohapealt. Sama lugu on ehitusettevõttega, mis konkureerib mõnes teises riigis tellimuse nimel – kui praegu saab Eesti ettevõtetel olla mõnevõrra madalamate tööjõukulude tõttu konkurentsieelis, siis see kaob. Ja kui ta ka tellimuse võidab, palkab ta edaspidi ehitajad kohapealt, mitte ei vii Eestist," märkis Tamsar.


Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on direktiivis on ka mitmeid pealtnäha väikeseid, kuid väga koormavaid detaile. "Eriti arusaamatu on nõue, et ettevõtja peab tagama ka oma alltöövõtjate puhul seda, et nad maksaksid sihtriigis õiglast palka. See eeldab, et ettevõtjad peaksid hakkama oma lepingupartereid kontrollima, mis esiteks on raske või lausa võimatu, teiseks täiesti ebamõistlik."


Uue lähetatud töötajate direktiiviga soovitakse piirata lähetuse maksimaalset aega 24 kuuga ning sellest edasi kohaldada lähetatud töötaja osas sihtriigi tööõigust. Lähetatule tuleks maksta kõik sihtriigis töötamisega seotud palga osised ja kaasnevad tasud.


Liikmesriigid võivad kohustada ettevõtjaid sõlmima alltöövõtulepinguid vaid ettevõtjatega, mis tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused sealhulgas tingimused, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingutest, mis ei ole üldkohaldatavad, vaid sektori- või ettevõtte põhised. Lisaks tuleks lähetatud renditöötajatele kohandada sihtriigi tööõiguse reegleid võrdselt lähetuse sihtriigi siseste renditöötajatega.


Niinimetatud kollast kaarti kasutas ka Eesti parlament. Riigikogu otsustas teisipäeval 55 poolthäälega mitte toetada lähetatud töötajate direktiivi, mis rakendumisel kohustaks lähetatud töötajatele maksma lähetusriigiga samal tasemel töötasu.


Senini on põhjendatud arvamused veel lisaks esitanud Tšehhi, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Leedu, Läti, Horvaatia ja Taani. Siseriiklikud protseduurid põhjendatud arvamuse esitamiseks on veel pooleli Ungaris. Kui kõik need riigid esitavad põhjendatud arvamuse, käivitub kollase kaardi menetlus.

I

gal liikmesriigi parlamendil on kaks häält, kokku 56 häält. Kui saadakse kokku üks kolmandik häältest ehk 19 häält, algatatakse kollase kaardi menetlus. Seda on Euroopa Liidus varem algatatud kahel korral. Kollase kaardi menetlus tähendab, et Euroopa Komisjon vaatab oma ettepaneku läbi. Komisjon võib otsustada eelnõu samaks jätta, seda muuta või see tagasi võtta, kuid peab oma otsust põhjendama.

                                                                                                                      Allikas: BNS