Swedbank prognoosib Eestile aina aeglasemat majanduskasvu

29. august 2017

Meie prognoosi järgi kasvab SKP maht sel aastal 3,5%, järgmisel aastal 3,2% ning aeglustub 2019. aastal 2,7 protsendini, teatas Swedbank.

Paranenud välisnõudlus kiirendab sel aastal Eestis ekspordikasvu ja pärast mitmeaastast langust suurenevad ka investeeringud. Välisnõudlus peaks ka eesoleval kahel aastal tugev olema. Koos nõudluse kasvuga on ettevõtetel tarvis rohkem investeerida, kuna olemasolevate tootmisvõimsuste rakendatus on juba üsna kõrgele tõusnud. Ka valitsemissektor on oluliselt suurendamas oma investeeringuid. Praeguses majanduse kasvutsüklis ei vaja aga Eesti tugevamat fiskaalset stiimulit. Pärast eratarbimise kasvu aeglustumist käesoleval aastal, ootame järgmisel aastal taas selle kiirenemist.


Maailmamajanduse kasvuväljavaade on parem, euroala majandus on muutunud tugevamaks ning selle kasvutsükkel lubab veel lähiaastatel korralikku majanduskasvu. Vaatamata majanduskasvu kiirenemisele ja tööpuuduse vähenemisele, on inflatsiooni kiirenemine väga loid. Euroopa Keskpank jätkab järgmisel aastal oma varaostuprogrammiga vähendatud mahus ja hakkab baasintressi kergitama alles 2019. aastal. Seega peaksid intressimäärad lähiajal veel madalad olema.


Kõrgemate toorainehindade ja aktsiisimaksude tõusu mõjul kiireneb tarbijahindade kasv sel aastal meie hinnangul üle 3% ning järgneval kahel aastal see veidi aeglustub. Samuti tõstab tugev palgakasv teenustehindasid. Lisaks tarbijahindadele, on tõusnud ka tootja-, ekspordi- ja impordihinnad. Tööstustoodete müügihindade tõus koos nõudluse paranemisega suurendavad ettevõtete käibekasvu ning leevendavad kõrgele tõusnud tööjõukulude negatiivset mõju nende kasumlikkusele.


Sel aastal ootame reaalpalgakasvu olulist aeglustumist, kuna palga nominaalkasv on veidi aeglasem ning samal ajal hinnad kasvavad. Erinevate sotsiaalsiirete tõus leevendab aga selle mõju elanike ostujõule. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu suureneb 2018. aastal palgasaajate kasutatav tulu taas ning sellel on positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama.


Majandusaktiivsuse tõus suurendab sel aastal hõivatute arvu. Kuigi nõudlus tööjõu järele kasvab, on selle pakkumine väga piiratud ning seetõttu hõivatute arv meie hinnangul järgmisel aastal enam oluliselt ei muutu. Vähenenud töövõimega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldus (mis suunab neid tööd otsima) suurendab aga töötute arvu.

                                                                                                              Allikas: Ärileht