Statistikaamet: Eestist läks mullu ära 10 873 inimest, peamiselt Soome ja Suurbritanniasse

22. mai 2013

Statistikaameti 2012. aasta andmete põhjal emigreerutakse Eestist endiselt peamiselt Soome ja Suurbritanniasse ning Eestisse rändavad sisse peamiselt inimesed Soomest ja Venemaalt.



 Välisränne vähendas Eesti rahvaarvu 2012. aastal 6629 inimese võrra, välja rändas 10 873 ja sisse 4244 inimest, teatas statistikaamet.

Välisrännet iseloomustab trend, et Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased.

Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, Eestisse rännatakse sisse peamiselt Soomest ja Venemaalt. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti rändesaldo oli 2012. aastal positiivne Venemaa ja Ukrainaga, kust tuli Eestisse rohkem inimesi kui sinna emigreerus. Eesti rändesaldo Soome ja Suurbritanniaga oli negatiivne,

 

Soome emigreerus 2012. aastal ligi 5000 inimest rohkem kui sealt Eestisse tuli ning Suurbritanniasse üle tuhande rohkem kui sealt Eestisse tuli.

2012. aastal olid 90 protsenti väljarännanutest Eesti kodanikud ja sisserännanutest 70 protsenti. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas. Sisserändajatest enamiku moodustab Eesti kodanike ränne, mida võib suures osas pidada tagasirändeks (tulevad Eestis sündinud inimesed ja nende välismaal sündinud lapsed).

 

Ülejäänu moodustavad peamiselt Venemaalt saabuvad inimesed (24 protsenti 2012. aasta sisserännanutest), kelle jaoks on Eesti kõrgema elatustasemega riik. Viimaste aastate trendi kohasel pöördub Eestisse tagasi 30–40 protsenti väljarännanud Eesti kodanikest. 

 

Eesti rändetrendid sarnanevad Lätis ja Leedus toimuvaga, kus väljaränne on samuti viimastel aastatel intensiivistunud — väljarändajate osatähtsus oma riigi kodanike hulgas on suurenenud. Samas tuleb tõdeda, et ka Skandinaavia ja Lääne-Euroopa riikides on tavaline, et oma riigi kodakondsusega noored lahkuvad ja naasjate hulk jääb lahkujatele tublisti alla.

 

Rahvaloenduse andmetest on näha, et Eesti on olnud rände sihtkohariik, kuid see ajajärk jääb möödunud sajandisse — peamine hulk välisriigis sündinuid on Eestisse tulnud 1950.–1980. aastatel, nad on praegu hilises tööeas või pensionieas ja pärinevad endise Nõukogude Liidu territooriumilt.

 

Lääneriikides sündinuid oli rahvaloenduse andmetel kõige rohkem alaealiste laste hulgas, peamiseks sünniriigiks on Soome ja Ameerika Ühendriigid ning võib eeldada, et enamasti on nad Eestisse tagasirännanud inimeste välismaal sündinud lapsed. Eestis sündinud, kuid aastatel 2000–2011 alaliselt välismaal elanud inimesed on tulnud peamiselt Soomest, Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaalt.

 

Eesti rännet samade riikidega näitas ka rahvastikuregistripõhine statistika.

                                                                                                                 Allikas: Delfi