Renditöö tähendab kolmepoolset töösuhet

20. juuni 2018

Renditöö on tänapäevane töösuhte vorm, mida kasutatakse üle maailma järjest enam. Renditööjõu kasutamine hajutab ettevõtte majandusriske ning hõlbustab tööjõuga tegelemist.


Tööjõurendi teenust pakkuv ettevõte tagab töötajate olemasolu puhkuste või haiguste ajal, annab võimaluse vajadusel palgata kiiresti lisatööjõudu, vähendab värbamisel tööjõu- ja tootmiskulusid ning maandab riske ja kohustusi, mis kaasnevad inimeste töölevõtmisega.


Eestis ei ole renditöö seadusega eraldi reguleeritud, kuid töölepingu seadusega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2008/104/EÜ renditöö kohta olulised üldpõhimõtted. Töölepingu seaduses on reguleeritud renditöö mõiste, tähtajaliste töölepingute sõlmimise põhimõtted renditöötajatega ning kasutajaettevõtja töökohtadest teavitamise kohustus.


Mis on renditöö?

Renditöö puhul on tegu kolmepoolse suhtega. Renditöösuhtes sõlmib tööandja ehk rendileandja töötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse töötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde.


See tähendab, et töötaja sõlmib töölepingu oma tööandjaga, kes omakorda rendib töötajat kasutajaettevõttele. Kuigi töötaja töötab kasutajaettevõtte juures, siis töölepinguline suhe on tal rendileandjaga. Rendileandjaga sõlmitud lepingus peab olema märge, et töötaja peab täitma tööülesandeid renditööna kasutajaettevõttes. Rendileandja ja kasutajaettevõtja sõlmivad omavahel aga võlaõigusliku lepingu (nt töövõtulepingu kahe ettevõtte vahel).


Töötaja jaoks on kolmepoolses töösuhtes osalemine eelkõige seda, et ta peab selgeks tegema selle kes mille eest seaduse järgi vastutab ning kumma ettevõtja poole tuleks probleemide ilmnemisel pöörduda. Töötaja ei saa unustada, et tema tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rendiettevõte ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat keskkonda.


Praktikas on välja kujunenud, et kasutajaettevõtja juures annab töökorraldusi kasutajaettevõtja esindaja, kuid teatud juhtudel on tööd võimalik korraldada ka nii, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib siiski rendiettevõte ehk töötaja tegelik tööandja.


Kui kasutajaettevõtja ja tegeliku tööandja korralduste vahel tekib vastuolu, peab renditöötaja lähtuma oma tööandja ehk rendiettevõtte korraldustest, ent kui töötajal tekib töökeskkonnas ohtlik olukord, peab ta järgima igal juhul kasutajaettevõtja korraldusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.


Viimastel aastatel, kus Euroopat kimbutab järjest enam tööjõupuudus, renditakse töötajaid sageli ka ühest riigist teise. Kõige enam rendivad Eesti ettevõtjad töötajaid Soome. Selline piiriülene Euroopa Liidu sisene tööjõu rentimine tähendab, et renditöötaja on ühtlasi vaadeldav lähetatud töötajana. Lähetatud töötajatele kehtib Euroopa Liidus eriregulatsioon, mis muu hulgas annab neile õiguse saada sihtkoha riigi töötasu alammäära. Näiteks Soomes töötades peab töötaja saama tema kvalifikatsioonile vastavat ning konkreetses tegevusvaldkonnas kollektiivlepinguga kehtestatud töötasu alammäära ehk Eestis kehtiv töötasu ei ole sellisel juhul piisav.


Ka Eestis kohtab nii ehitusplatsidel, tootmises kui teeninduses järjest enam mõne teise EL liikmesriigi rendiettevõttest Eestisse lähetatud töötajaid. Sageli jõuavad just sel moel Eestisse tööle ka Ukrainast või Valgevenest pärit ehitajad, kes asuvad tööle Poola rendiettevõttesse, kuid lähetatakse reaalselt tööd tegema Eesti kasutajaettevõttesse.

Renditöötaja meelespea:
  • Renditöö tegemine eeldab kirjalikku erikokkulepet.
  • Renditöö võib olla nii tähtajatu kui ka tähtajaline.
  • Töötaja, kes renditakse teise Euroopa Liidu riiki, on vaadeldav lähetatud töötajana ning talle kehtivad erireeglid (saada sihtkohariigi töötasu alammäära jne).
  • Kuigi töötaja teeb tööd kasutajaettevõtte juures, on töötajal kehtiv töösuhe rendileandjaga.
  • Rendileandja ja kasutajaettevõte sõlmivad omavahel võlaõigusliku lepingu.
  • Üldjuhul juhib ja kontrollib töötaja tööd kasutajaettevõte.
  • Kohustused (anda tööd, maksta töötasu jne) on töötaja ees rendileandjal.
  • Töökeskkonna nõuete eest vastutab kasutajaettevõte.
  • Töötaja juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamise kohustus on kasutajaettevõttel.
  • Töökonfliktide lahendamisse tuleks kaasata nii rendile andja kui ka kastajaettevõte.
  • Töösuhte saab lõpetada rendileandjaga.
Rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel on soovitav kokku leppida järgmistes tingimustes:
  • Renditöötajate kvalifikatsioon ja väljaõpe.
  • Tööandja kohustused töötaja ja kasutajaettevõtte ees, näiteks
    • kohustus maksta töötasu,
    • kohustus arvestada makse ja makseid ning neid tasuda,
    • kohustus võimaldada puhkust,
    • kohustus tagada väljaõpe,
    • kohustus soetada tööriided ja isikukaitsevahendid ning kanda nende kulu.
  • Kasutajaettevõtte kohustused, näiteks
    • kohustus määrata, kas töötaja tööjõudu võib anda kolmandate isikute kasutusse;
    • kohustus korraldada enne töötaja tööle lubamist tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine;
    • kohustus tagada töötajale ohutud ja tervislikud töötingimused ning anda tema kasutusse õigusaktides nõutud või tööks vajalikud isikukaitsevahendid tasuta.
 Artikkel ilmus ajakirjas Tööelu, suvi 2018 numbris.                                                                                                  
                                                                                                      Allikas: Tööinspektsioon