President mõistis hukka soolise võrdõiguslikkuse naeruvääristamise9

28. aprill 2017

Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse kevadkonverentsil esinenud president Kersti Kaljulaid mõistis hukka soolise võrdõiguslikkuse naeruvääristamise, rõhutades, et Eesti põhiseadus kaitseb kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja keelab soolise diskrimineerimIse.

«Sellest tõsiasjast, et ühiskond koosneb meestest ja naistest, tüdrukutest ja poistest, pole võimalik ega minu arusaamist pidi ka kuidagi vajalik mööda vaadata. Sooliselt tasakaalulises ühiskonnas eksisteerivad ju loomulikult koos mees- ja naissugu, kuid võrdsena ja ilma vastandumiseta,» märkis president tänasel üritusel.


Tema sõnul ei ela sooliselt tasakaalus ühiskonnas sugugi kesksoolised inimesed nagu vahel püütakse väita, et naeruvääristada püüdlemist soolise tasakaalu poole. «Sooliselt tasakaalus ühiskonnas lihtsalt ei piira meile looduse poolt kaasa antud sugu võimalusi vabaks eneseteostuseks ja inimlikuks õnneks. See loob aluse ühiskonna kui terviku elujõuks ja edenemiseks ja sellest võidavad kõik,» ütles riigipea.


Ta meenutas, et Eesti põhiseadus kaitseb kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja keelab soolise diskrimineerimise. «Kuid elu ise pakub ikka veel vahel teistsugust pilti. Täna tuleb meil tõdeda, et nii mitmeski eluvaldkonnas on tasakaaluosuti pigem punases piirkonnas, andes märku meie ühiselu häirivatest hälvetest,» ütles Kaljulaid.


Tema sõnul võib olla tegemist nii otsese diskrimineerimisega kui ka muude põhjustega, näiteks mõistmatusega või lihtsalt probleemi olemuse alahindamisega. «Mõnes valdkonnas on osuti ka punasest jõuliselt lahti rebitud, kui on vaid leidunud juhte, kes seavad soolise tasakaalu endale südameasjaks. Rõõm on näha Tapa kasarmus tüdrukuid aega teenimas ja kuulda kaitseväe juhtkonda arutamas, milliseid vormikomplekti osi tuleks tüdrukute tarbeks sobivamaks kohaldada,» tõi president näiteks.


Ühtlasi on riigipea sõnul Eestis ka valdkondi, kus sooline positiivne diskrimineerimine kuluks ära ka meessoo kontekstis. «Eestis on meeste oodatav keskmine eluiga üheksa aastat lühem kui naistel – kas see peab nii olema? Ilmselgelt ei pea, kuid ühiskondlikud hoiakud, meie komberuum, ei ole piisavalt tõrjuvad poisslaste riskikäitumise, meeste normeerimata tööaja ja nende arstipelguse suhtes. Mehed ei nuta! Nad lihtsalt surevad kangelaslikult nagu mehed, vaikides, otsimata hõlpu ja abi,» arutles Kaljulaid.


Tema sõnul paneb muretsema ka poiste väljalangemine koolist ja riskikäitumisele kaldumine, mis mitmekordselt ületab tütarlaste oma. «Sooteadlik kool, mis näeb poiste ja tüdrukute erinevust ning loobub sooliste stereotüüpide taasloomisest, peab pakkuma siin lahenduse,» märkis Kaljulaid.


«Roosa seelik muide ei sega kangi sikutamast või maratoni jooksmast, kui tahtmist on. Muide, seelikus maratone jooksmas olen näinud raudselt rohkem mehi kui naisi, nii rahvuslikku statementi tegevaid šotlasi kui ka ekstsentrikutest prantslasi, luksemburglasi, sakslasi. Sooliselt tasakaalus ühiskonnas saab traditsioonilisi piire vabalt ületades igasugu toredat lusti, mis tasakaalustamata ühiskonnas vaid võõristust tekitab. Seegi võib meid innustada seda tasakaalu otsima ja selle vajalikkust selgitama,» rääkis Kaljulaid

                                                                                                                Allikas: Postmees