POSTIMEHE INTERVJUU Teet Soorm: Eesti töölisi ei saa orjarahvaks jätta

20. november 2017

EKRE poliitikat pässilikkuse eest kiitev endine Rakvere lihakombinaadi juht Teet Soorm süüdistab tapamaja palgatülis HKScani tegevjuhti Jari Latvaneni, kelle ebaefektiivsus võib kogu kontserni põhja viia.


Kui rahvusvahelise kontserni juhtimist ei muudeta, arvab mullu 15. novembril ettevõttest skandaaliga lahkunud Soorm, et HKScani Baltimaade tehased müüakse peagi konkurentidele.


Kas pärast lahtilaskmist on HKScanist teiega ühendust võetud, nõu küsitud?

Mingisugust kontaktivõtmist minuga pole olnud – puhas lõige. Kui suusad läksid lahku kontserni tegevjuhiga, siis omanikke on sellel ettevõttel palju ja nendele pole mind vaja.


Mõned siin tegutsevad ettevõtted käituvad nii, nagu eestlased oleks orjarahvas. Mul on raske uskuda, et kontserni juhid lubaksid oma tütarettevõtete suhtes samasugust käitumist Soomes ja mujal Skandinaavias.


Arvan, et Soome ühiskond oleks väga üllatunud, kuuldes, kuidas mõned nende hõimuvennad end 100 kilomeetrit lõuna pool üleval peavad. Üks järeldus on, et eestlane ei ole enam abivajaja, vaid tahab olla partner. Selle psühholoogilise barjääri ületamine võib mõnel Soome direktoril võtta aega kauem, kui meile seda antud on.


Kas keegi kujutab ette, et Soome president või peaminister käib Tallinnas ja karjub oma kolleegide peale? Kontserni juhtkonna käitumine meie vabastamisel oli kriminaalasja piiril kõndimine. Seepärast mind absoluutselt ei üllata nende konflikt töötajatega ja oskamatus seda lahendada.


Kas Rakvere lihunike kohtlemisel võib tõepoolest sees olla kadedust, ehkki eestlased on seal nii täisjuhid kui ka jupijumalad?


Kui Soome-poolne tegevjuhtkond tegeleb ettevõtte juhtimise asemel poliitika ajamisega, mitte ei vaadata numbritele otsa, siis probleemid hakkavad kasvama. Näib, et soomlane ei saa aru, et ka Eestis peab inimestega käituma heaperemehelikult.


Kui tapamaja töötajate kuusissetulek on ligi 40 eurot varasemast väiksem, siis selle taga pole mitte palga vähendamine, vaid tootmismahu vähenemine.


Millegipärast ei tee ettevõte sama tööd, mis varem, kui tapamaja tegutses viis päeva nädalas ja inimestele sai normaalset palka maksta. Kui on vähem loomi, siis tööd optimeeritakse nii, et näiteks reedesel päeval inimesed tööle ei tule.


Kuid me ei saa Eesti töölist päris orjarahvaks ka jätta, sest ka tema tahab elada. Ilmselge, et praeguse toidukorvi maksumuse juures pole 800–900-eurone brutopalk noortele meestele vastuvõetav. Nõudmine tõsta palka kaks korda kõlab ebarealistlikult, kuid 10–20 protsenti peaks olema jõukohane.


Kui lüpsjate palgad jäävad parimal juhul 1200–1500 euro vahele, siis sellele kontserni Balti riikide tulemuste seisukohalt peaks ka Rakvere tapamaja suutma oma inimestele samasugust palka maksta. Tehase betoon ja metall pole ilma korralike töötajateta midagi väärt.


Mina igatahes ei oleks läinud töölistega kohtuma koos palgatud advokaadiga. Oleksin leidnud inimliku lähenemise, rääkinud inimestega vahetult. Nüüd aga tuli uudis, et kokkuleppele ei jõutud ja ilma normaalse suhtlemiseta löödi plokk ette. Inimesed lastakse lahti, samas otsitakse kohe uusi inimesi – ma ei saa sellest aru.


Inimene ei tule tapamajja tööle kellegi orjaks, vaid tahab saada väärilist palka. Tööline peab peret ülal pidama, lapse kooli saatma, milleks on raha vaja. Kui väärilist palka ei maksta ja inimestega mängitakse, siis tekivad probleemid. Kui neid probleeme inimlikul tasandil ei lahendata, siis paisuvad nad suureks.


Kas Rakvere tapamahu vähenemise taga võib näha tootmismahu vähendamist või toorme asendamist?

Eesti sigu pole turul enam nii palju saada. Võib-olla ei tehta põllumehega sama palju koostööd kui varem ja põllumees müüb sigu teistesse tapamajadesse. Kui sa põllumehega ei räägi, oma äripartnereid ei hoia, siis vabad seakasvatajad lähevad sinna, kus nendega suheldakse.


Kui see avaldub tapamaja töötajate palkades ja streikides, siis on lood halvad.

Probleeme leidub igas edukas ettevõttes, kuid halva juhtimise korral hakkavad need aasta-kahe jooksul kuhjuma.


Kuidas võivad tapamaja probleemid üle kanduda muudesse tootmistsüklitesse?

Need probleemid ei kandu üle, sest tapamaja ja vorstitööstus ei tööta samas rütmis, erinevad nii nõudlus kui ka tooteportfell. Kõike, mida tapad, ei saa lihatööstusest läbi lasta ning müüa tuleb nii rümpa, tükki kui ka valmistooteid. Kuid eesmärk on ettevõtte arukas koormamine, mitte probleemide tekitamine töötajatele.


Mida ikkagi oleks saanud teha, et Rakvere tapamaja töötajad oleksid rahule jäänud?

Tõenäoliselt on Eesti ja Soome ametiühingute kultuur erinev. Meil ei peaks juhid ametiühinguga rääkides nii jäigad olema ja peaksid teatud järeleandmisi tegema.


Me ei saa leppida, et soomlased püüavad oma kultuuri siia pressida. Pikemas perspektiivis see neil ei õnnestu. Võib-olla õnnestub standardiseerida asju panganduses, kuid toidutööstuses seda ei saa.


Kui töötasin pikka aega ka Talleggi juhina, siis ühendasime kaks tehast, ehitasime seitsme aastaga valmis Tabasalu tehase, sulandasime kokku kahe tehase kultuuri. Esimene aasta oli raske, sest palgatasemed ja motivatsioonisüsteemid olid erinevad.


Toimusid läbirääkimised ametiühinguga, korra käis teema meediast läbi, aga nii suuri pöördeid üles ei võtnud. Kui nüüd tulevad mingisugused boikoteerimise teemad üles, siis on kusagil midagi valesti tehtud.


Teie ametis oldud ajal jäi mulje, et Eestis asuvad ettevõtted on HKScani kontsernis ühed olulisemad. Kas see on nüüd muutunud?

Börsinumbreid lugedes näen, et neil ei lähe hästi, ja näen ka seda, et probleemid ei asu Balti riikides. Selleks et siinseid brände ära rikkuda, peab ikka kõvasti vaeva nägema ja väga rumal olema. Kontserni probleemide raskuskese asub Soomes ja Taanis.


Kui aasta tagasi lasi kontserni vastne tegevjuht Jari Latvanen mind lahti, jäi õhku küsimus, kas see oli ühe suure mehe väikseim tegu või väikese mehe suurim saavutus. Praegu kaldun uskuma seda viimast varianti.


See väike mees tuli Eestisse ja provotseeris 90nendate Viru tänava kakluse stiilis lahkumineku. Ma töötasin ettevõttes 22 aastat, eelmiste juhtkondadega asjad laabusid, ja kahe nädalaga tekitati maffiafilmilaadne pööre, mis oli väga kaugel Soomes valdavast viisakast kultuurist. Kui viimane börsiteade ütleb, et Latvanenil on häbi ettevõtte majandustulemuste pärast, siis kellele ta peaks otsa vaatama?


Mis on Latvaneni põhilised vead?

Muuta tuleb seda, mis ei tööta, mitte seda, mis töötab. Lugesin börsiteatest välja, et Soomes ehitatakse uut tehast. Ma siis küsin: miks te alustasite selle tehase ehitamist, kui te nüüd räägite, et hinnad kerkivad kaks korda? Milleks on vaja selle töö jaoks moodustada suuri, raamatust võetud projektrühmsasid?


Meie tegime Tabasalu tehase valmis kolme-nelja mehega: projektijuht, tootmisjuht, tehnikajuht ja tehasejuht. Panime tehase tööle ilma häbi tundmata, et majandustulemused oleksid halvaks läinud. Ka mina hoidsin näppu pulsi peal. Seal elatakse liiga palju raamatu järgi ja ei vaadata reaalsele elule silma.


Kas see räägib liiga suurtest juhtimiskuludest ja väikesest efektiivsusest?

Jah – suured kulud ja väike efektiivsus. Jälgin suure huviga, kui kaua pangad seda Latvaneni toimetamist rahuliku südamega pealt vaatavad. Võrreldes konkurentidega on juhtimisega kõvasti mööda pandud, sest turg on sama ja ettevõtte brändid on tugevad. Juhid peavad vaatama peeglisse ja jõudma selgusele, miks nad hakkama ei saa.


Põhiline konkurent Atria on plussis ja seda ettevõtet juhivad aastakümneid inimesed, kes tunnevad lihaäri ja ettevõtet. Igal aastal ei vahetata inimesi, sest tööle tulles läheb paar-kolm aastat aega üksnes ettevõttega tutvumiseks. Tehaseid selles kontsernis on nii palju, et möödapanemise võimalusi on igal sammul.

Kui lugeda praeguseid numbreid, siis tuleks nende kokku kirjutatud strateegiamaterjalid lasta paberipurustajasse ja teha ettevõttele restart, vaadates, kuidas maailm neid asju ette võtab.


Kui kaua suudab HKScan praeguste majandustulemustega jätkata?

Kui selline asi jätkub, siis paari aasta pärast hakkab midagi juhtuma. Tänavu pole enam midagi võimalik paremaks teha. Vastupidise tõestamiseks pole mõtet pabereid ja Powerpointi esitlusi koostada, sest kolmas kvartal on see aeg, kui tavapäraselt tehakse tasa I ja II kvartali möödapanekud.


Detsember võib-olla veab natukene graafiku otsa ülespoole, kuid 2017. aasta on selles ettevõttes kaotatud. Kui nüüd järgmiseks aastaks väga selgeid ja värskeid nägemusi ei tule ja praegune trend jätkub, siis ma arvan, et aastal 2020 hakkavad pangad ärevalt küsima ja tuleb midagi turule viia.


Milline tükk ja millises riigis võib HKScni kontserni varadest esimeses järjekorras müüki minna?

Ma ei saa öelda, et müüakse Rakvere lihakombinaat või Tallegg, kuid müüakse ikka paremaid asju, mille eest on võimalik raha saada, ja saadud raha eest katta panga kohustusi.


Kaks suurt konkurenti Soomes Atria ja HKScan on põllumeestele kuuluvad ühistud. Põllumees on selle ettevõtte loonud oma sea, kana või veise väärtustamiseks. Põllumees peab oma talu ja turustab oma toodangut läbi ühistu. See tähendab, et oma koduõuelt ei müüda tükke ära.


Soome ja Rootsi on nende kontsernide kodud.


Vastupidiseks lahenduseks peavad ettevõttes toimuma väga järsud muutused plussi poole, sest kui pankadega sõlmitud lepingutesse pandud numbrid ei vasta tegelikkusele, hakkavad pangad nihelema. Kolm aastat tagasi müüdi HKScani Poola ettevõtte osalus just sellel põhjusel, et raha oli vaja.


Kes võiksid olla siinsete tööstuste ostjad? Kas Atria?

Ma ei välistaks Atria huvi, sest HKScani kontserni Balti riikide brändid on ülimalt tugevad. Atria, poolakad, rootslased, võib-olla mingid fondid, miks mitte ka ettevõtte juhtkond võivad huvi tunda.


Kas Eesti lihatööstuste seas võiks olla ambitsiooni või võimekust HKScani Baltimaade tehaste ostmiseks?

Peale Atria pole teistel võimekust neid tehaseid osta. Süsteem on liiga suur ja keeruline. Kuid samal ajal võime meenutada, et eestlased ostsid ka Soome rahvusliku uhkuse Silja ja on selle ettevõtte õigesse suunda pööranud. Eestlastel on ikkagi see arusaamine olemas, et Powerpointi esitluste tegemise asemel on vaja tööle hakata.


Kas näete võimalust, et HKScani Baltimaade toomisüksused lüüakse lahku?

Söödatööstus, seakasvatus, tapamajad ja lihatöötlemine on nii hästi kokku töötatud, et mina näen kogu potis suuremat väärtust, kui on võimalik saada eraldi tükkide eest.


Aasta tagasi said teie HKScanist lahkumise põhjuseks tehingud teie isa ettevõttega. Kas te olete selles äris veel sees?

Ma ei ole selles äris sees. Ma nõustan samas valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kuid ei oma neid ega tööta nendes. Avalikud registrid kinnitavad, et ma polegi seal kunagi olnud ja nendel ettevõtetel on korralikud omanikud ja tegevjuhtkonnad.


Kas teid poliitikasse on kutsutud?

Praegu ma ei ole poliitiliseks eluks valmis. Olen liiga otsekohene ja pole valmis alati sõnu valima. Kui sa pead arvestama, et koalitsioonipartnerid võivad mingi juhuslikult üle huulte lipsanud sõna pärast solvuda, siis see pole minu jaoks.


Mind hirmutab ennekõike Eestis valitsev poliitiline korrektsus. Kuulasin huviga, kui Linnar Priimägi mõni aeg tagasi väga emotsionaalselt poliitilisest korrektsusest rääkis, ja minu mõtted läksid tema omadega väga kokku.

Võib-olla see EKRE päslus on ka minule naha vahele pugenud – nad ütlevad, mida arvavad.


Nii et kui poliitikasse, siis EKREsse?

Minu jaoks valitseb poliitika hindamisel sisemine vastuolu. Ühelt poolt on poliitiline korrektsus Eesti poliitikast arusaadava maailmavaate täiesti ära kustutanud, kuid samas imetlen meie peaministrit Jüri Ratast, kellest viisakamat meest ma pole oma elus kohanud. Ma ei tea, kuidas valida otsekohese EKRE ja viisaka Ratase vahel.


Sead tõid tüli majja

Soome lihatööstuskontserni HKScan uus juht Jari Latvanen teatas mullu novembris, et ettevõtte Baltimaade juhtkonna liikmed eesotsas Teet Soormiga (47) on süstemaatiliselt toime pannud rikkumisi. Kontsern lõpetas kahtlustatavatega töösuhted. Soormile näiteks heideti ette, et ta ostis sigu oma isale kuuluvatest ettevõtetest.


Sealiha saamiseks sõlmis endine Ekseko, praegune Rakvere Farmid pikaajalised lepingud põllumajandusettevõtetega. Partnerid saavad suurfirmalt põrsaid, et saata need pärast vajaliku nuumakaalu kogumist tagasi.

Mitu partnerfarmi oli seotud Teet Soormi isa Ain Soormiga, kelle osaühing Tarva Konsultatsioonid kuulus mitme partnerfarmi omanike ringi. Teet Soormi 75-protsendiline osalus Tarva Konsultatsioonides läks Ain Soormile 2005. aastal.


Vallandati samuti seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi, linnukasvatusdivisjoni direktor Lauri Kallikorm ja seakasvatusdivisjoni tehnikajuht Hindrek Smidt, kes sisekontrolli väitel olid ostnud tooteid ja teenuseid ettevõtetelt, mis kuuluvad kas neile või nendega seotud osalistele.


Soorm teatas mullu detsembris, et HKScani Baltimaade juhtkond pole HKScani ärihuve kahjustanud ega ühtegi rikkumist toime pannud, vaid on tegutsenud emakontserni majanduslikke huve silmas pidades, kasutoovalt, läbipaistvalt ja omanike eelneval heakskiidul.


Tänavu juunis lõppes vabastatud juhtivtöötajatele pandud konkurentsikeeld, kuid veel juulis teatas kontserni juhtkond BNSile, et sisejuurdlus pole lõppenud.

Keskerakondlasest maaeluminister Tarmo Tamm nimetas kevadel Soormi, kes on majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni elukaaslane, Maaelu Edendamise SA nõukogusse.


Palgakõnelused tapamaja töötajatega jätkuvad

Anne Mere, HKScan Estonia juhatuse esimees HKScan alustas eelmise aasta novembris ettevõttesisest juurdlust oma Baltimaade äritegevuse asjus, mille eesmärk oli tagada, et Baltimaade äripiirkondades on järgitud head juhtimistava ja HKScani käitumisjuhiseid.


Detsembris tuvastas sisejuurdlus, et endised HKScan Baltimaade juhtkonna liikmed on seotud mitme HKScani koostööpartneriga ning on süstemaatiliselt toime pannud tõsiseid rikkumisi, mis on vastuolus HKScani käitumisjuhiste ja hea juhtimistavaga. Nendel põhjustel lõpetati töö- või juhatuse liikme lepingud nelja juhtkonna liikmega, sh juhatuse esimehe Teet Soormiga.


Tagamaks hea juhtimistava järgimist meie koduturgudel, kaasa arvatud Eestis, vaatab HKScan pidevalt üle ettevõttesiseseid protseduure. Kuna endine juhtkond eiras viimastel aastatel head juhtimistava, siis lahendatakse praegu ka siinsete töötajate ja nende töötingimustega seotud küsimusi.


Mis puudutab tapamaja 25 liinitöötaja palkasid, siis nendega algasid meil ametlikud läbirääkimised 24. oktoobril ning need jätkuvad koos riikliku lepitajaga. HKScan vaatab igal aastal vastavalt üleriigilistele palgauuringutele üle kõikide ametikohtade palgad, muude hüvede paketi ning investeerib töökeskkonna parendamisse.


Käesoleval aastal vaadati palgad üle septembris ja oktoobris. Järgmine palkade ülevaatus toimub 2018. aasta kevadel.


Aastatel 2013–2016 on tapaliini töötajate palgatõus olnud keskmiselt kuus protsenti aastas. Töötajatele makstavad palgad on palju kõrgemad nii riiklikust miinimumpalgast kui ka turu keskmisest palgast.

                                                                                                              Allikas: Postimees