Palk tuleb välja maksta ka siis, kui raha ei ole

10. september 2014

Isegi siis, kui ettevõttel raha ei ole, tuleb töötajatele palk välja maksta, nentis Pärnu Konverentside korraldatud Palga Päeval Eversheds Ots & Co Partner Rando Maisvee. 


Ebakindlas majandusolukorras töötajad pöörduvad üha enam töövaidluskomisjoni poole. Kusjuures, mida kehvemini läheb majandusel, seda rohkem vaidlusi on.


«Nii, kui majanduskeskkonnas mingi negatiivne nihe toimub, siis töövaidlused hüppavad üles,» rääkis Randvee. «2009. aasta, kui oli kriisi kõige sügavam punkt, oli töövaidluste arv rekordiline.»


Kui tavaliselt on Eestis töövaidlusi 3000 ringis, siis 2009. aastal oli neid üle 6000. 90 protsenti avaldustest esitavad töötajad ja ainult 12 protsenti neist jääb täiesti rahuldamata. 


Kui töövaidluskomisjonis lahendust ei leita, võivad töötajad minna ka kohtusse. Näiteks mõistis ringkonnakohus transiidikeskuse töötajatele välja saamata jäänud jõulupreemia.


Kõige enam on probleeme ehituses, veonduses ja laonduses. Kõige rohkem töötajate poolt esitatud avaldusi tuleb ehitajatelt, nende tavaline nõue on saamata palk. Enamasti on tegemist väikese alltöövõtjaga, ühemehefirmaga, kes lihtsalt ei maksa palka välja. Sel aastal on töövaidluste arv aga aastatagusega võrreldes kolmandiku võrra vähenenud.


Pealegi on Eesti ametiühingud naksakamad läbirääkijad, kui arvatakse. «Tavaliselt ametiühingu võime läbi rääkida on suurem kui äriühingul. See on muidugi sektoriti erinev. Tavaliselt ettevõtte, kus kollektiivlepinguid ei ole, on ametiühingute uksest sisse astudes hädas,» nentis Randvee.


Eesti ametiühingute usinast tegutsemisest annab tema sõnul kinnitust ka miinimumpalga olemasolu, mida paljudes riikides ei ole. «Miinimumpalk on kollektiivleping,» rääkis Randvee.


Töötajatele annab järjest suurema läbirääkimisjõu ka see, et töökäsi jääb üha vähemaks. Sestap on töötajate hoidmine järjest olulisem. Jõud liigub inimeste kätte, kellel on järjest enam võimalus liikuda. 


Allikas: Majandus24