Naiste palgatõus vähendas 1,3 protsenti soolist palgalõhet

28. aprill 2017

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2016. aasta oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meespalgatöötajatel, aasta varasemaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti.


Keskmine brutotunnitasu oli ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta mullu oktoobri andmetel naispalgatöötajatel 6,04 eurot ning meespalgatöötajatel 7,63 eurot, teatas statistikaamet.


2015. aastaga võrreldes tõusis brutotunnitasu naispalgatöötajatel 11,6 protsenti ja meespalgatöötajatel 9,8 protsenti. Viimase kolme aasta jooksul on naispalgatöötajate brutotunnitasu tõusnud kiiremini kui meestöötajate brutotunnitasu, mis on ka palgalõhe vähenemise peamine põhjus.


Eelmisel aastal oli kõige suurem sooline palgalõhe mäetööstuses 36,4 protsendiga – see on ka tegevusala, kus enamik palgatöötajatest on mehed. Meeste suurem osatähtsus tegevusalal ei ole alati seotud keskmisest suurema palgalõhega. Teine tegevusala, kus samuti suurema osa palgatööjõust moodustavad mehed, on ehitus, samas seal oli sooline palgalõhe Eesti keskmisest väiksem – 15,3 protsenti.


Mäetööstusele järgnesid palgalõhe suuruselt finants- ja kindlustustegevus 33,0 protsendi, töötlev tööstus 29,5 protsendi, kaubandus 29,0 protsendi ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 26,0 protsendiga. Kõige väiksem oli nais- ja meestöötajate brutotunnitasu erinevus veevarustuse ja kanalisatsiooni tegevusalal 8,9, avalikus halduses ja riigikaitses 8,0 ning muudes teenindavates tegevustes 7,8 protsendiga. Veonduse ja laonduse tegevusalal palgalõhe puudus.


Sooline palgalõhe suurenes 2015. aastaga võrreldes haldus- ja abitegevustes 8,0 protsendipunkti, majutuses ja toitlustuses 4,9 protsendipunkti ning mäetööstuses 4,1 protsendipunkti ning vähenes aastaga ehituses 6,3 protsendipunkti, muudes teenindavates tegevustes 6,2 protsendipunkti ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses 6,1 protsendipunkti.


Viimase viie aasta jooksul on palgalõhe kõige enam vähenenud muudes teenindavates tegevustes ja kinnisvaraalases tegevuses ning suurenenud haldus- ja abitegevustes, põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal ning mäetööstuses.

Vaadates palgalõhe esinemist omanikuliigiti on nii riigile kui ka kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes palgalõhe väiksem kui Eesti või välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.


2016. aastal oli palgalõhe riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 17,0 protsenti ja kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 11,6 protsenti, samal ajal kui Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes oli palgalõhe 19,5 protsenti ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 29,7 protsenti.

                                                                                                                Allikas: Postmees