Kiire palgakasvuga kaasnevad tagajärjed

29. juuni 2016

Eesti majanduse tasakaalustamatuse kõige ilmsem tunnus on viimastel aastatel olnud palga- ja kapitalitulu vahekorra muutus. Varem on tööjõutulu suhe loodud väärtusesse olnud Eestis väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid viimaste aastate kiire palgakasvu tõttu on see suurenenud.


Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Kaspar Oja kirjutavad blogis sellest, et Eestis on palkade ja kasumite suhe viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud ning majanduse struktuuri muutuse arvele saab sellest panna vaid väikese osa. Sellise tööjõukulu kasumitest kiirema kasvuga on minevikus enamasti kaasas käinud kesine majanduskasv.


Eesti majanduses aastaid kestnud tööjõutulu osakaalu kasv paneb küsima, kui kaua see veel jätkub. Aastatel 1970–2014 oli OECD riikides 51 sellist tööjõutulu osakaalu kasvuperioodi, mis kestsid vähemalt neli aastat ehk sama kaua, kui see praegu on Eestis kestnud.


OECD riikides on tööjõu ühikukulu kasvuga kaasnenud aeglasem majanduskasv. Mida kauem tööjõu ühikukulu suurenes, seda suurem oli kaotus SKPs. Neli aastat järjest kestnud tööjõu ühikulu kasv tõi kaasa keskmiselt ligi 3 protsendilise kaotuse SKP tasemes.


Andmetes esinenud seost tööjõu kallinemise ja SKP kaotuse vahel ei saa pidada täielikult põhjuslikuks, sest ka majanduse olukorra halvenemine ise põhjustab tööjõu ühikukulu kasvu.


Ettevõtted ei saa müügitulu lühiajalise kahanemise tõttu tööjõukulusid vähendada ning turu kehv seis võimendub seetõttu kasumites. Samal ajal halvendab tööjõu ühikukulu suurenemine konkurentsivõimet, mis põhjustab omakorda majanduskasvu aeglustumise. Seda kinnitab ka tõsiasi, et tööjõu ühikukulu pikemate järjestikuste kasvuperioodide korral aeglustus SKP kasv rohkem.


Tööjõutulu osakaalu tsüklilised kasvuperioodid võivad laheneda kahel viisil.

Üks neist on n-ö kasvutsüklist väljakasvamine, mis tähendab, et kui majanduskasv kiireneb, ei hoogustu tööjõu­kulude kasv enam endisel määral. See võimaldab ettevõtetel kasumimarginaale ja konku­rentsivõimet taas suurendada.


Teine võimalus on see, et kasumimarginaalide vähenemine sunnib osad ettevõtted turult lahkuma. See toob esialgu kaasa tööjõukulude kahanemise ning töötuse kasvu. Suurem vaba tööjõu hulk vähendab edaspidi palgasurvet ning ellu jäänud parema tootlikkusega ettevõtete kasumimarginaalid kasvavad.


                                            Allikas: Postimees