III kvartalis keskmise palga aastakasvu kiirenemine jätkus

1. detsember 2017

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis 1201 eurot, tõustes eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7,4%, teatab Statistikaamet. Brutokuupalga aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest.


Juulis oli keskmine brutokuupalk 1201, augustis 1180 ja septembris 1224 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutokuupalk 3,3%, peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemise tõttu.


Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud olid 2017. aasta III kvartalis palgatöötaja kohta 25% suuremad kui 2016. aasta III kvartalis ning 28% väiksemad kui 2017. aasta II kvartalis.


Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta III kvartaliga võrreldes 7,0%.


Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes langes brutotunnipalk 3,7% ja eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis 9,1%.


Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, kasvas 2016. aasta III kvartaliga võrreldes tarbijahindade tõusu tõttu endiselt aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Möödunud aasta III kvartaliga võrreldes tõusis reaalpalk 3,7%. Sama suur oli reaalpalga aastakasv ka eelmises kvartalis. Reaalpalk on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusnud alates 2011. aasta teisest poolest.


Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis endiselt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2109 ja 1914 eurot. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse (12%), ehituse (12%) ning info ja side (12%) tegevusalal. Brutokuupalk suurenes aastaga kõikidel tegevusaladel, v.a põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (-1%), kus see jäi eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suhteliselt samale tasemele.


Keskmine brutokuupalk oli III kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1428 eurot) ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1396 eurot). Nendes ettevõtetes ja asutustes oli ka brutokuupalga aastakasv kiireim, vastavalt 8,9% ja 9,1%. Brutokuupalk oli madalaim kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (924 eurot), kus aastakasv oli 8,5%, ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1110 eurot), aastakasvuga 6,3%.


Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2017. aasta III kvartalis kõrgeim Harju (1337 eurot) ja Tartu (1199 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (879 eurot) ja Saare (862 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli III kvartalis kiireim Rapla (14%), Ida-Viru (11%) ja Põlva (11%) maakonnas ning kõige aeglasem Saare (1%), Hiiu (2%) ja Lääne-Viru (3%) maakonnas.


Palgauuringu alusel oli 2017. aasta III kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,2% väiksem kui eelmises kvartalis ja 4,1% suurem kui 2016. aasta III kvartalis. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes täistööajale taandatud töötajate arv enim kinnisvaraalases tegevuses (25%), haldus- ja abitegevuses (16%) ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (14%). Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (-5%), veonduses ja laonduses (-3%) ning avalikus halduses ja riigikaitses (-3%). Erasektoris kasvas täistööajale taandatud töötajate arv aastaga 6% ja avalikus sektoris jäi eelmise aasta III kvartaliga võrreldes samale tasemele.


Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 2017. aasta III kvartalis 1618 eurot ja tunnis 11,42 eurot. 2016. aasta III kvartaliga võrreldes oli keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta 7,3% suurem.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2015 – III kvartal 2017
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, %
2015 I 1 010 4,5
  II 1 082 5,8
  III 1 045 6,9
  IV 1 105 6,4
2016 I 1 091 8,1
  II 1 163 7,6
  III 1 119 7,1
  IV 1 182 6,9
2017 I 1 153 5,7
  II 1 242 6,8
  III 1 201 7,4


Statistikaamet korraldab palgauuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast alates. 2017. aastal on valimis 12 349 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.


Statistika aluseks on küsimustik „Palk“, mille esitamise tähtaeg oli 18.10.2017. Statistikaamet avaldas kvartali kokkuvõtte 30 tööpäevaga. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.
                                                                                                       Allikas: Satistikaamet