Iga töötaja saab tööelu paremaks muuta.

12. september 2016

Tööinspektsiooni 2015 töökeskonna ülevaate kohaselt oli tegevusalade lõikes kaubandus tööõnnetuste arvu poolest teisel kohal, tööst põhjustatud haigestumine diagnoositi ülevaate kohaselt eelkõige kokkadel, müüjatel, õmblejatel, seadme- ja masinaoperaatoritel, laotöötajatel, lukkseppadel, keevitajatel.

Ohutu ja turvaline töökeskkond ettevõttes aitab ühelt poolt ära hoida tööõnnetusi, teisalt aga säästab töötaja tervist. Aastatega on töötajate teadlikkus töösuhetest ja töökeskkonnast kasvanud. Töötajad on muutunud tööelus aktiivsemaks ja seisavad oma õiguste eest. Kõige sagedasemad küsimused, millega teenindajad pöörduvad ametiühingu poole.

  1. Tööaja arvestamine.

Tööaja arvestamine oleneb sellest, kuidas Tööandja ja töötaja on töölepingus kokku leppinud. Lisaks võib tööaega täpsustada kollektiivlepingu või ettevõtte töökorralduse reeglitega. Sellisel juhul peab olema viide töötaja töölepingus.  Kuigi töölepingu seaduses eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas, võimaldab seadus tööandjal ja töötajal kokku leppida, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. See tähendab, et tööaega arvestatakse summeeritult arvestusperioodi jooksul. Üldlevinud on 4 kuuline summeeritud tööaja arvestamine. Oluline on teada, millised kuud arvestusperioodi kuuluvad. Kuna töötaja töövahetused on erineva pikkusega ja arvestusperiood pikk, on  keeruline tööaega arvestada. Eriti nendel juhtudel, kui töötaja on olnud töövõimetuslehel või puhkusel.


Töötajate väitel tekitab segadust ka see, et töögraafikuid muudetakse pidevalt ja kuu lõppedes on töögraafik nii ära soditud, et sellest on raske aru saada. Seepärast tuleks ka töötajal endal töötundide arvestust pidada, see võimaldab erimeelsused tööandjaga kergemini lahendada.

  1. Kas ma pean tegema ületunde või on õigus keelduda?

Töölepingu seaduse kohaselt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja. Kuigi töötaja ja tööandja peaksid enne ületundide tegemist kokku leppima ületundide tegemise ja nende hüvitamise, on üldlevinud praktika teine. On neid töötajaid, kes lojaalsusest või kohusetundest on alati valmis oma isiklikud tegemised tahaplaanile lükkama ja oma vabast päevast tööle minema ja neidki, kes julgevad ära öelda.

 

Üks töötaja kirjeldas olukorda järgmiselt. Kuna töötajaid on kogu aeg puudus, siis kaupluse juhataja koostabki töögraafiku selliselt, et osadel töötajatel on kuu jooksul graafikusse planeeritud 15-20 ületundi. Alguses see isegi töötajatele meeldis, kuigi töötajatega ei räägitud ja nõusolekut ei küsitud. Kuna olukord kestis kuust kuusse, hakkasid töötajad väsima. Töötajad kirjutasid tööandjale avalduse, et nad ei ole nõus ületunde tegema.

Kaupluse juhatajaga vesteldes - andis ta selgesõnaliselt mõista, et kui töötajad ei taha teha ületunde, on temal võimalus järgmise kuu töögraafik koostada selliselt, kus ta ei arvesta töötajate vabade päevade soovidega. Käesolevaks hetkeks on olukord lahenenud.  


Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest ja ta ei pea põhjendama, miks tal ei ole võimalik ületunde teha. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. 


3.     Kui palju peab tööandja ületundide eest maksma?

Kui lepitakse kokku ületundide tegemine kuid jäetakse kokku leppimata, kuidas toimub ületundide hüvitamine?

Vastavalt töölepingu seadusele on ületunnitöö hüvitamiseks kaks võimalust:

·         tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdsustatud ulatuses.

·         rahas hüvitamise korral maksab tööandja töötajale 1,5 kordset töötasu. Muud kokkulepped on tühised. Kui tööandja maksab ületunni eest töötajale näiteks 1,2 kordset töötasu, rikub tööandja seadust ja töötajal on õigus nõuda tööandjalt ületundide hüvitamist seaduses sätestatud määras ja korras.


Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tekkinud ületunnid hüvitatakse arvestusperioodile järgneval palgapäeval. See tähendab, kui arvestusperioodiks on 4 kuud ( veebruar, märts, aprill, mai) siis ületunnid hüvitatakse juunikuu palgapäeval.  


Ühel töövaidluskomisjoni istungil esitas töötaja ületundide nõude. Töötaja väitis, et tööandja on jätnud talle maksmata 2 aasta jooksul 70 ületunni eest. Töövaidluskomisjoni istungil selgus, et ületundide arvestamisel kasutas töötaja lihtsalt matemaatilist tehet liites kokku kuude lõikes tehtud ületunnid ja lahutas maha need tunnid, mil tööandja ei kindlustanud teda tööga. Istungil selgus, et töötaja ja tööandja olid tegelikult kokku leppinud, et töötaja töötab 8 tundi päevas ja kokkuleppe summeeritud tööaja kohta puudus. Kuna töötaja ei täpsustanud ja ei esitanud uut nõuet ületundide arvestamise kohta jäi nõue rahuldamata.

 

4.     Millal peab saama lõunapausi ja kui tihti lühiajalisi puhkepause?

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja andma 6 tunnise töötamise kohta vähemalt 30- minutilist tööpäevasisest vaheaja ( va alaealine). Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaegu anda ning tööandja loob töötajale võimaluse puhata ja einestada tööajal, arvestatakse vaheaeg tööaja hulka. Kindlasti tuleks vaadata üle oma tööleping ja ettevõtte töökorralduse reeglid.


Lühiajaliste puhkepauside kestvust seadus ei reguleeri, välja arvatud töötamine  kuvariga. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on sätestatud, et suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Tööandja poolt tehtud riskianalüüsist ilmneb, milliste riskide ja ohuteguritega töötaja töökohal kokku puutub ja sellest oleneb ka antavate puhkeaegade arv tööpäeva jooksul.  

 

Tööinspektsioon kontrollis 2015 aastal ühe kaupluseketi 31 kauplust. Töökeskkonna 2015 ülevaates tõi Tööinspektsioon välja muuhulgas probleemidena:

·         kaupluse töötajate liiga pikad tööpäevad

·         vähesed puhkepausid.

Samas ülevaates juhib Tööinspektsioon tähelepanu sellele, et tööandja ei ole töötajate tööaega korraldanud parimal võimalikul viisil arvestades töötajate töövõime muutumist, väsimuse teket ja muid tööga seotud haigestumisi soodustavaid tegureid. Paljudele töötajatele on töötervishoiu arst soovitanud lühiajalisi puhkepause igas tunnis, kuid nende soovitustega pole tööaja planeerimisel arvestatud. Kindlasti tuleb tööandjal töötajatele tagada tööpäevasisesed puhkepausid, mis oleks piisava pikkuse ja sagedusega, et tagada organismi parem taastumine tööpäeva jooksul. Tööinspektsiooni töökeskkonna 2015 ülevaatega saab tutvuda lingilt: https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2015/tookeskkonna_ylevaade_2015.pdf

 

5.     Kas tööandja saab nõuda, et tuleksin tööle olles töövõimetuslehel.

Olgu öeldud, et töövõimetuslehe ajal on töötajal õigus keelduda tööülesannete täitmisest ja tööandjal on keelatud töötaja tööle lubamine. Seda enam ei tohi tööandja töötajalt nõuda, et töötaja töövõimetuslehe ajal läheks tööle tööülesandeid täitma. Seega kui viibite haiguslehel, ei tohi te töökohustusi täita ning tööandja vastavale nõudmisele peaksite vastama keeldumisega.


Ravikindlustuse seadusele kohaselt ei ole töötajal õigus saada töövõimetuse hüvitist, kui ta täidab ajutise töövõimetuse ajal töökohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.


6.     Kas puhkuse ajakava koostamisel peab tööandja arvestama töötaja soovidega? Kui puhkuse ajakavasse on märgitud ainult osa põhipuhkusest, siis millal mul on teist osa õigus saada?

Seadusest tulenevalt koostab tööandja puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajatele  teatavaks  kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis mõistlikult ühitatavad tööandja soovidega.


Vastavalt seadusele on töötajal õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal:
 1) naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
 2) mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
 3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
 4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
 5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.


Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvestades selle kalendriaasta lõppemist, mille eest puhkust arvestaks. Kui tööandja on puhkuseajakavasse jätnud märkimata, teatab töötaja puhkuse kasutamisest tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Igal töötajal on õigus igal kalendriaastal kasutada kogu põhipuhkust.

                                                                                                                       Allikas: ETKA