Elle Pütsepp: kriisis välja ilmunud petised on kinnituseks, et Töötukassa peab abistama ka "omal soovil"lahkunuid

24. juuni 2020

Lugedes mõned nädalapäevad tagasi Delfis ilmunud artiklit „Töötajad süüdistavad vanalinna restorani omanikku ebaseaduslikus vallandamises“, tabasin end mõttelt, et tegelikkuses puutuvad ametiühingud igapäevaselt kokku nii ebaseaduslike töölepingute lõpetamiste kui ka saamatajäänud töötasu nõuetega. 



Vallandamine
FOTO: RENE SUURKAEV

Eriolukord ja sellele järgnev periood kasvatab massiliselt nende töötajate arvu, kelle töösuhe lõpetatakse „poolte kokkuleppel", või keda sunnitakse töölt lahkuma „omal soovil". Kahjuks ainult väike osa töötajaid vaidlustavad töövaidlusorganis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise, kuigi töövaidlusorgani positiivne otsus toob töötaja jaoks üldjuhul kaasa õiguse saada töötukassast täiendavat koondamishüvitist koondamise korral ja töötuskindlustushüvitist töötuse korral.


Artiklis väidetakse, et mõlemad kokad on praeguseks esitanud avalduse töövaidluskomisjonile, milles soovivad vallandamise tunnistamist ebaseaduslikuks ja neile koondamise vormistamist, et nad saaksid töötukassast töötuskindlustushüvitist. Esimene kokk tahab ka ebaseadusliku vallandamise eest hüvitiseks kolme kuu palka.


Pöördumine töövaidlusorganisse on paras katsumus inimesele, kes esmakordselt esitab nõude tööandja vastu. Olles üksi vastaspooleks ja seistes silmitsi tööandja ja tema advokaadiga, on töötaja juba algusest peale ebavõrdses olukorras ja nõrgemas positsioonis. Kahjuks ei tunne töötajad ka kõiki vajalikke seaduse paragrahve. Selge on see, et kui töötajate avaldused jäävad töövaidluskomisjoni poolt rahuldamata ehk töötajad ei suuda tõendada töölepingute ebaseaduslikku lõpetamist, jäävad eelmainitud kaks endist töötajat töötuskindlustushüvitisest ilma. Isegi töötajatele positiivse otsuse puhul on kogu protsess närvesööv ja otsuse saamine võib võtta aega mitmeid kuid. Kui töötajad tööd ei leia, puudub neil kogu vaidluse menetluse kestel sissetulek.


Kuritahtlikud veiderdajad

On kahjuks tööandjaid, kes veiderdavad, petavad või püüavad tõde varjata lootuses, et tööandjat usaldavad töötajad sööda alla neelavad. Mõned näited:


** Märtsikuus enne eriolukorra väljakuulutamist langes kaupluse külastajate arv. Samas oli palju segadust ja polnud veel teada töötukassast makstava toetuse tingimused. Tööandja muutis ühepoolselt töögraafikus ühe osa töötajate tööaegu ja andis neile teada, et puuduvad töötunnid tuleb järgi töötada jooksva aasta jooksul, rõhudes loomulikult töötajate mõistvale suhtumisele ja lojaalsusele. Pärast ametiühingu sekkumist andis tööandja teada, et tegemist oli eksitusega ja töötajatel pole tarvis puuduolevaid töötunde tagasi töötada. Ei saa jätta märkimata, et seesama tööandja esitas töötukassasse taotluse palgahüvitise saamiseks.


** Töötajale anti suuliselt teada, et eriolukorrast tingituna on ettmevõttel majandusraskused ja teda koondatakse. Mõne päeva pärast anti töötajale allkirjastamiseks töölepingu ülesütlemisavaldus, mille töötaja tööandja soovil ka allkirjastas. Tööandja lubas suuliselt töötaja tagasi tööle võtta kui olukord normaliseerub. Pärast allkirjastamist selgus, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel ja see jätab töötaja ilma nii koondamis- kui ka töötuskindlustushüvitisest.


** Tööandja saatis töötajatele kirjaliku teatise, mille kohaselt kõikide töötajate töötasu vähendatakse kolmel järjestikusel kuul 584 euroni. Ametiühingu poole pöördunud töötaja oli esitanud tööandjale avalduse, viidates seadusele ja paludes tööandjal tema tööaega vähendada võrdeliselt töötasu vähendamisega. Töötajale saadetud vastuses teatas tööandja, et tööaega ei saa vähendada, sest vastasel juhul töötaja ei kvalifitseeru Töötukassast makstava toetuse saajate hulka ja sellisel juhul maksab tööandja talle ainult reaalselt tehtud töötundidele vastavat töötasu.


** Töötaja esitas tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, kuna tööandja rikub oluliselt töölepingu tingimusi ja on jätnud töötajale mitme kuu jooksul ühe osa töötasust maksmata. Tööandja lõpetaski töölepingu töötaja avalduses näidatud kuupäeval, kuid töötamise registrisse märkis, et töösuhe lõppes korraliselt töötaja oma soovil. Kahjuks ka sellisel juhul ei saa töötaja töötukassast töötuskindlustushüvitist, sest seda ei maksta omal soovil lahkujale. Seega, töötaja peab selleks, et saada töötukassast töötuskindlustushüvitist pöörduma avaldusega töövaidlusorganisse ja paluma tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja nõudma töölepingu lõpetamise aluse muutmist.


Kahjuks pole need üksikjuhtumid. Mõnelgi juhul on töösuhte lõpetamise taga mitte töötaja vaba tahe, vaid pigem tööandja sund või töötaja teadmatus.


Õnneks raha on

Eriolukord ja sellele järgnev majanduse taastumise periood on tõsine väljakutse paljudele ettevõtetele ja nende töötajatele. Õnneks on viimase kümne aasta majanduskasv töötukassasse kopsaka rahasumma kogunud. Töötukassa reservi suuruseks enne eriolukorra kehtestamist oli ligikaudu 900 miljonit eurot.


Oluline on märkida, et töötukassa reserv on töötajate ja tööandjate ühine reserv, kuhu aastaid on töötajad maksnud oma töötasult 1,6% ja tööandjad 0,8%. See on meie kõigi raha, mis võimaldas valitsusel eriolukorras vastu võtta otsuseid töötukassa reservide kasutamiseks ja toetada inimesi, kes viiruse tõttu sissetulekuta koduseks sunniti või kellele tööandjal töölepingus ettenähtud mahus tööd anda polnud.


Kuigi erinevate toetusmeetmete rakendamine aitab paljudel ettevõtetel kriisi üle elada ja ellu jääda, on suurele osale töötajatest eriolukorras töötukassast makstav töötasu hüvitis märgilise tähendusega, lisaks tööandja poolt makstavale 150 euro suurusele töötasule. See võimaldas töötajatel eriolukorras oluliselt palga vähendamisest tingitud šokki pehmendada ja mõjutas positiivselt just madalapalgaliste töötajate sissetulekut, hoides ära nende sattumist vaesusesse.


Perioodil märtsist maini maksis töötukassa pea 17 tuhande ettevõtte 133 tuhandele töötajale palgahüvitist kogusummas 207 miljonit eurot. Samas mitmed ettevõtted, kes taotlesid palgahüvitist töökohtade säilitamiseks, on nüüdseks alustanud töötajate kollektiivselt koondamist. Harvad pole ka juhtumid, kus töölepinguid öeldakse üles nn „töötajapoolsete rikkumiste tõttu", „poolte kokkuleppel" või sunnitakse töötajaid omal soovil töölt lahkuma.


Suurem osa jääb abita

Samas maksab töötukassa juba aastaid töötuskindlustushüvitist vaid kolmandikule ja töötutoetust neljandikule kõigist nendest inimestest, kes on end Eesti Töötukassas töötuna registreerinud. Praegune töötuskindlustuse süsteem jätab rahalise abita suure osa sissetuleku kaotanud inimestest. Riigi poolt on ebaõiglane jätta töötajad ilma töötuskindlustushüvitisest vaid seetõttu, et nad ei vasta kõigile täna kehtivatele hüvitise saamise tingimustele, kuigi nad on aastaid tasunud töötuskindlustusmakset.


Seepärast tuleks laindada töötuskindlustushüvitise saajate ringi sh vabatahtlikult ja poolte kokkuleppel töölt lahkujatele ja tõsta asendusmäära esimesel sajal päeval 70 protsendini töötu keskmisest sissetulekust. 


Elle Pütsepp                                                                                                                                              Eesti TeenIndus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing 

                                                                                                                 Allikas: Päevaleht