Suur kriis poodides

22. märts 2018

Tänane Maaleht kirjutab pikalt pealkirja all " Suur kriis poodides" olukorrast kaubandusest.


Töökas, talud kriitikat, lepid niru palgaga? Sobid müüjaks!

Ja kui Tallinnas plaanitavad kaubanduskeskused valmivad, siis lisandub 173 000 m2 kaubanduspinda, mis tähendab, et sinna on vaja veel ligi 5000 müüjat.

Vajadusest hoolimata pole müügitöö prestiižikas ning makstakse kesiselt.Sügisest uuringust selgus, et 42 protsenti müüjatest tuleb oma palgaga toime halvasti või väga halvasti. Kehvemini toime tulevad töötajad on tööturul aktiivsemad ehk närust palka saavad müüjad on valmis tsipa kõrgema töötasu pärast tööandjat vahetama.

Kusjuures müüjad ei julge loota ega ka küsida Eesti keskmist palka nende keskmine palgaootus jääb 864 eurot kätte.

Kommentaar
Elle Pütsepp
Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing

Hiliste töötundide eest ei maksata lisatasu

Müügisaal on kui avatud raamat. Kliendid märkavad toredaid, naeratavaid ja sõbralikke aga vahel ka veidi pahuraid ja väsinud teenindajaid. Neist kirjutatakse ja vahel ka hurjutatakse.

Kui riigi poolt väljastatud kutsetunnistused on osade tööandjate jaoks vaid paber ja ühiskonnas pole müüja elukutse populaarne, on tööandjate ja klientide ootused müüjatele väga kõrged. Töökoormus järjest kasvab, vähemate inimestega tahetakse ära teha rohkem tööd ja see tekitab töötajates stressi.

Pooldan poodide lühemaid lahtiolekuaegu mitte ainult nädalavahetusel vaid ka nädala sees. Ida- Euroopas on kaupluste lahtiolekuajad väga pikad. Hea näide pole ka Soome, kus varem suleti kauplused laupäeval- pühapäeval varem ja pühade ajal olid üldse kinni. Positiivses suunas liigub Poola, kus järk järgult vähendati pühapäeviti lahtiolekut ja nüüdseks on pühapäeviti enamus kauplusi suletud.       

Prisma avas esimese ööpäevaringselt töötava kaupluse, kus makstakse töötajale öötöö ( kell 22- 06) eest veerandi võrra kõrgemat tunnitasu. Kuigi seaduse kohaselt tuleb öisel ajal töötamise eest maksta lisatasu, lepitakse osades ettevõtetes juba töölepingut sõlmides juba kokku, et tunnitasu sisaldab ka öisel ajal töötamise tasu, mis tähendab, et lisatasu öiste tundide eest juurde ei maksta?  

Puhkepausid peaksid minema kaubanduses tööaja sisse

Kaubanduses on kindlasti neid inimesi, kes sooviksid töötada hästi pikki vahetusi. Esiteks, võimaldab see töökohast kaugel elaval inimesel ühistransporti või isiklikku autot kasutades kokku hoida kulutusi transpordile. Teiseks, tekib töötajal võimalus saada nädalas lisaks üks puhkepäev. Seaduse järgi võib olla vahetuse pikkus 13 tundi, iga 6 tunni kohta vähemalt 30 minutiline lõunapaus.


Töögraafikute koostamisel tuleb lähtuda seadusest. Paljud ei tea, et lühiajalised puhkepausid tuleb kaubanduses arvestada tööaja sisse, sest töö on seotud riskidega- töö jalgadel, raskuste tõstmine, mehhaanilised liigutused, psühholoogilised ohutegurid jne. Need on kõik kahjustavad inimese tervist. Mõnedes prestiižetes kauplustes nagu Kaubamaja, puudub müüjatel leti taga kõrgem taburet, millele saaks pika vahetuse jooksul kasvõi korraks toetada.


Samal ajal kui riik püüab aidata osalise töövõimega inimesi tagasi tööturule, toodavad mõned teenindussektori tööandjad juurde töövõimetuid inimesi. Töötajatel valutavad jalad jalgadel töötamisest, käed ja selg raskuste tõstmisest. Paljudele töötajatele on väljastatud töötervishoiuarsti poolt paber, mis keelab tõsta üle 5 kilogrammi raskusi või lubab koormust vähendades töötada osalise tööajaga.

Kaubandussektor on esireas negatiivses mõttes tööinspektsiooni poolt avastatud rikkumiste, tööõnnestuste ja kutsehaiguste arvu poolest. Olukord on katastroofiline aga pole hooba, mis annaks kiire ja positiivse  tulemuse.

Täispikka versiooni saab lugeda järgmiselt lingilt: http://www.delfi.ee/a/81489009


                                                                                                                  Allikas: Maaleht