Prismast ja palgakärpest

14. mai 2010

Veebruaris rääkis Prisma juht, et on kümme aastat kasumit kogunud ja võib sellest mitu uut kauplust avada ning pikka aega hinnasõda pidada.


Maikuus aga otsustati, et 174 miljoni kroonisest reservist laienemiseks ei piisa ja lisaraha saamiseks kärbitakse töötajate palku. Puhkes töötüli, mil­les tööandja nõudis töötajatelt nõustumist palgalangusega, ähvardades vastasel juhul koondada.

Eeldades, et palgakärbe on tõe­poolest vajalik ettevõtte jät­kusuutlikkuse tagamiseks, ei nõudnud ametiühing kärpe ärajätmist. Ametiühing taotles läbirääkimisi, et leida kuluridadest muid kokkuhoiukoh­ti ja võimalusi palgakärpe vä­hendamiseks. Tööandja aga keeldus kompromissettepanekute arutamisest, viidates, et ajab asju Eesti seaduste ja tavade kohaselt. Töökaotami­se hirmust nõustus palgalangu­sega enamik töötajatest, väl­ja arvatud usaldusisik, kes vaidlustab oma koondamise kohtus.

Prismal pole õigust ähvardada koondamisega, sest koondamiseks alus puudub. Koondamine saab toimuda siis, kui töösuhte jätkamine kok­kulepitud tingimustel muutub võimatuks töö lõppe­misel. Prismas töö ei lõpe – töö jätkub ja seda teevad palgalangusega mittenõustunud inimeste asemel väiksema pal­gaga töötavad inimesed.

Õigustühine ähvardus

Palgakärpe kompromissitu läbisurumine on samuti seadusega vastuolus. Ähvardus „kui palgakärpega ei nõustu, koondan su”, on töölepingu tingimuslik ülesütlemisavaldus ja seetõttu tühine. Töölepingu seaduse paindlikkus ei tähenda tugevama poole õigust nõrgem pool alla neelata. Seaduse eesmärk on jätta lepingu sõlmimisel ja muutmisel ruumi tervel mõistusel põhinevatele kokkulepetele. Tööõiguse printsiip on: kui ei maksta palka, ei pea ka tööd tegema. See tähendab, et kui palka soovitakse vähendada, on töö­tajal õigus selle võrra ka vähem tööd teha. Nii on tööandja ülesanne tõendada töötajatele, et palgakärbe on hädavajalik, ning leida osapooli rahuldav kompromiss. Hea tahte korral on see võimalik.

Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär 28. mai 2010