Ametiühingud loodavad läbimurret tööohutuses, ent välistavad leppetrahvi töötajatele

23. august 2017

Ametiühingute Keskliit kinnitas eile tervise- ja tööministrile saadetud kirjas, et ei saa toetada leppetrahvide sisseviimist töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rikkumise eest. Samas loodavad ametiühingud läbimurret riskide hindamisel ja koostöö parandamisel ning taotlevad tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomist.



Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul on tööõnnetused kasvutrendis ja kutsehaigusi ei suudeta kokku lugeda, mistõttu on põhimõttelised muudatused seaduses ja seaduse jõustamises hädavajalikud. „Samas ühepoolsete kiusuvõimaluste juurde loomine leppetrahvi näol seda eesmärki ei täida, pigem viib tulemusest kaugemale,“ ütles Peterson.

 

Tema sõnul ei pruugi töötajad saavutada töölepingu sõlmimisel saavutada andjale ning tulemuseks on ühepoolne, selgelt piiritlemata ja liialdatud vastutus, mida võidakse kuritarvitada siis, kui töötajast on vaja mingil põhjusel lahti saada.

 

„Tänane töölepinguseadus annab tööandjale piisavad õigused tööohutusreeglite tõhusaks jälgimiseks. Meie andmetel on põhjanaabrid suurendanud hoopis tööandja vastutust. Tööandjad jälgivad tähelepanelikumalt tööohutusreeglite täitmist töökohal, mis tähendab, et järjepidevalt reegleid rikkuval inimesel ei õnnestu pikalt tööl püsida. Tulemused ja ohutus on Eestiga võrreldes kordades parem.“

 

Ametiühingud tegid omalt poolt rea ettepanekuid, mille sisuks on ennekõike koostöö suurendamine töökeskkonna riskide väljaselgitamisel. Petersoni arvates on tähtis on luua asjalik õhkkond, kus kõik töötajate esindajad saavad tööandjaga töökeskkonna riske arutada ja neile lahendusi otsida.

 

„Paraku on riskid väga paljudes ettevõtetes hindamata või tugevasti alahinnatud. Riskianalüüsi puududumine on ka peamine leid, kui Tööinspektsioon saabub ettevõtteid kontrollima. Tahame Tööinspektsiooni kontrolli tõhustada, et riskianalüüsid oleks neile reaalajas nähtavad ning meeldetuletused ettevõtjatele automatiseeritud. Tööinspektorid saaksid sel juhul tegeleda sisulisemate probleemidega, sealhulgas nõustada riskide õiglast hindamist,“ sõnas ta.

 

Peterson tõi ministeeriumi plaanitud muudatustest positiivsena esile psühhosotsiaalsete ja füsioloogiliste ohutegurite täpse määratlemise. Osalise töövõimega isikute peamised diagnoosid on seotud just luu- ja lihaskonnahaiguste ja vaimsete probleemidega, mis võivad sageli olla kujunenud töökohal.

                                                                                                                      Allikas: EAKL